Et pakk on käinud minu ukse taga reedel kell 14.48, aga aadress oli vale. Taevane müristus, mis vale, täitsa õige, ja enamgi veel – reedel kell 14.48 oli isegi inimene kodus!!
Ja olgu TNT umbkeelne ja perekonnanimetu kuller mis ta oli, aga GLS ei vaevunud isegi helistama ega isegi jätma silti postkasti külge, rääkimata meili saatmisest, mis pidanuks samuti teada olema.
Ja tagatipuks on GLS-i kohalik kontor kuhugi kadunud, saksakeelne pakijälitus ei hinga poolt sõnakestki, kus riigis võiks paikneda see saladuslik ladu, kus mu fototarbed vedelevad. (Ma nagu mäletaks eelmise aasta juhtumist – kui see oli sama firma, vist oli –, et nende ladu oli kuskil metsade ja põldude vahel Kirikmäest mõne kilomeetri kaugusel, jõudsin bussiga hommikul enne tööd ära käia.)
Aga see ei ole veel kõik.
Nimelt kui ma saadan meili GLS-i lähimale esindusele (mille alla siinmaine GLS peaks kuuluma), saan mõne aja pärast automaatvastuse, et minu küsimusele vastab proua see-ja-too siis, kui ta puhkuselt naaseb. Ja ta naaseb sealt 27. augustil. Hahahhahaaaa...
Miks, oi miks küll ei võida postisaadetiste saatmiseks kasutada posti...
* * *
Ka täna kallab kogu päev vihma. Vahel sadu hõreneb, aga ei lakka.
Õhtul käin Kõrgmetsa maksimarketis ja saan hakkama sellega, et tellin omale Mr Minitist kellanupu sildi eelmisel nädalal jäljetult ärakistu asemele (mille alt paljastus eelmise üürilise, hr Loosi nimi). Saavutus seisneb selles, et teen seda prantsuse keeli! Algul tehnikut ei ole, on aega putkat uudistada: seina peal on prantsuse- ja hollandikeelne piltreklaam, mida kõike Mr Minit teeb. Saan sealt teada, et kellanupu silt on prantsuse keeli umbes nagu plaque de porte. Nimi on mul ettenägelikult paberi peal kaasas; tehnik laseb enne graveerima asumist kuvarilt üle kontrollida.
Taskunoaga koukides tuleb vana silt seina küljest lahti (algselt on sildid olnud kinnitatud kahe kruviga, vanadel siltidel on roostes kruvid veel alles; need kruvid on ilmselt sama vanad kui maja, ajast, mil ristpeakruvisid veel ei tuntud; vanad sildid on väiksemad (60 × 20 mm) kui praegune Mr Miniti valiku väikseim silt (65 × 20 mm)). Keegi on kellanuppude paneeli kõvasti väänanud, see on kummis. Kleebin enda oma paika.
Teel üles korterisse turgatab, et äkki on kolm sündmust, reedene „vale aadress”, eelmisel nädalal kadunud nimesilt ja eelmise nädala keskel juhtunud kellahelistamine kell kaks öösel seotud: tuli joobes inimene all välimisest välisuksest sisse (lukus on all seesmine), tilistas kõik kellanupud läbi, neilt, kust midagi ei vastatud, kiskus sildid ära. Siis tuli reedel kuller, vaatab: kellanuppudel vajalikku nime ei ole, postkastidelt otsida ei viitsi (need on täiesti suvalises järjekorras, minu oma on uksest kaugel eemal), siis viib paki tagasi, et „vale aadress”.
* * *
Skannin Saaremaa-sugulaste jaoks vanadest negatiividest valikuliselt ammuste Saaremaa-reiside pilte (ikka terve filmi haaval, muidu ma ei saa pärast sotti, mis skannitud, mis mitte). 1993. a kolasime läbi enamiku Saaremaa vanadest kirikutest ja ma tegin neis palju pilte. On meeliülendav, et pildid tulevad elektroonilisel kujul välja paremini kui kaasaegsed paberpildid.
No comments:
Post a Comment