Hommikul leian maja välisukse juurest peegli äärelt ümbriku minu nimele, sees lennukipiletid. Ausad inimesed, eks ole.
Aga ega selline asi Eestiski võimatu oleks. Kunagi saatis pank postiga uue VISA kaardi koos juhisega, et lõigake vana kaart ise pooleks jne, aga ma olin tolleks ajaks juba tagasi Eestis ning hoolimata ümbriku peal olnud korraldusest, et välismaale ei tohi edasi saata, kleepis postkontor ümbriku peale kleepsu mu uue (st Eesti) aadressiga ja ümbrik tuli kogu täiega (ja kaardiga) Eestisse.
(Mis VISA kaarti puutub, siis kümmekond aastat tagasi läks üks Eesti zooloog Moskvasse zooloogiakonverentsile, rongiga, ja kui ta Balti jaamast küsis, kas ta VISAga maksta saab, ei saanud kassiir päris täpselt aru ja teatas, et tal tuleb minna Venemaa konsulaati.)
Teha on antud originaali uuenduste sisseviimine paari varasemasse tõlkesse, millest üks oli minu tõlge, kuhu oli jäänud sisse paar näpukat; nüüd on soodne võimalus need ära parandada.
Meiliga on mingi jama. Toanaaber saab plaaniosakonnalt meili viis tundi ja minu kolm meili plaaniosakonnale (et kella 10-ks valmiva pidava terminiloeteluga tuleb viivitada, sest tingimata on vaja seda veel arutada esmaspäeval, mil kolleeg M naaseb) ei jõua kuhugi, nii et pärastlõunal helistatakse plaaniosakonnast ja küsitakse, kus töö on. Mina, et olen saatnud kolm meili ja soomeugri-balti-keelerühma juhataja teab ning lubab. Siis plaaniosakond leebub ning õhtuks nihutatakse tähtaega nädal edasi. Tore.
Täna on ilm peaaegu suvine. Sooja on üle 20 kraadi, vihma ei saja. Käin Kirikmäe prismas ja sealt naastes ostan uue kuukaardi. Ostan ära tulevase pisireisi rongipileti. Mõõdan ära rulluisurataste veeremisaja ning arvutan välja rataste optimaalse paigutuse; homme näeb, kas sellest teadusest ka mingit tolku on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment