Võtan läpaka kaasa. Kontakteerun FS kohaliku esindusega. Selgub, et see on ainult äriklientidele (serverid ja suurarvutid jne). Järgneb palju meile ja telefonikõnesid – ja et klienditeenindus on osaliselt teises riigis, antakse sealt telefoninumbreid ütlemata, et need on nende riigi numbrid, ja ma ei tea, kuhu/kellele ma proovisin siinmaal helistada. Aga kaubale siiski saame, saan kliendiks ja lubatakse, et eraläpakate helpdeskist helistatakse mulle tagasi.
Ja helistataksegi. Lastakse läpakaga sada imet läbi proovida ja tõdetakse, et viga on emaplaadis, mis tuleb välja vahetada. Ja et see mudel ilmus alles 2005. aasta juunis, on kaheaastane garantii igal juhul jõus. Lepime kokku, et 24. aprillil tullakse arvutile järele.
NHE-majast lahkudes (läpakas jälle näpus) juhtun kokku soome kolleegi J-ga, kes jutustab kurva loo, kuidas ta tahab majale päikeseküttepaneele panna, firma tahtis raha ette. Maksis raha (6000 €) ära ja edasi ei ole juhtunud midagi, isegi ta telefonilt võetud kõnesid ei võeta vastu. On väga vihane. Ükskord olevat saadetud kohale töömees, kasahh, kes rääkis vene keeles ja kõpsis niisama natuke, nähtamatut tööd. Küsin, ega äkki kasahhi nimi olnud Borat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment