Kirikmäe otsas furgoone enam ei ole, alles on ainult reoveenire, mis on alguse saanud samast furgoonist, mille ees eile too vanahärra lebas, ja lõbusasti nõlvast alla valgunud.
Tööl juhtub see tore asi, et plaaniosakond unustab mind vist ära ja ei anna hulk aega uut tööd. Nokin siis teisipäevaseid asju ning kirjutan usinasti välistõlkijate juhendit, et enam "emakalkuneid" ei juhtuks. Alles kell pool neli tulevad kaks uut tööd.
Pärast tööd käin uurin Kirikmäe kaubanduskeskust. Uhke ja meenutab seda Soome kaubanduskeskust, kus mõni aasta tagasi 11 inimest surma sai (no üks masendunud soomlane otsustas end just kaubanduskeskuses õhku lasta). Tore on see, et sealt saab bussiga läbi linna otse maja ette. Bussis istuvad mu kõrvale kolm soomlast.
Õhtu sisustab Apocalypse Now Redux. Tummfilmina.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment