Poes: matkapoest tillukesed Leathermani taskutangid, majandustarvete poest rätikuid ja veel kaks pitskruvi.
Siis valgustivahetus: uus elutoa laevalgusti kolib magamistuppa. Magamistoast vana allavõtmisel murran kahest säästulambist ühe kogemata pooleks. Imelik hais, igaks juhuks ei nuusuta, tuulutan. (Mu kooliajal, kui käisin umbes IV või V klassis, oli juhtum, kuidas suur kontoriasutus vahetas päevavalguslampe ja ladustas vanad kastides prügikastide kõrvale, kus poisikesed need peagi katki pildusid ja said elavhõbedaaurudest mürgistuse. Sellest rääkis raadio ja mul oli väga kõhe, sest läksin kooli sealtsamast mõnikord mööda ning nägin tookord neid torusid ja kaste ning kui oleksin tookord sealt möödunud koos mõne koolitee äärse koolivennaga, oleks mõni toru küllap purunenud ka meie käe läbi, oi-oi.)
Magamistuppa saab uus valgusti kenasti üles, aga siis tekib tehnoloogiline tõrge: uuel elutoa valgustil on karp väga väike; nagu klassika, on laes vana karbi ümber värvimata laik. Ei sobi ka paigaldusaugud, tuleb puurida 4 uut auku – lae väga kõvasse betooni.
Mul on valget värvi, värvin sellega lage – te ei kujuta ette, missuguseid optilisi efekte tekitab mati laevärvi osaline katmine läikiva akrüülvärviga!
Magamistoa valgusti panekul olen nüüd kogenum, panen lae ja valgusti vahele nüüd lisajuhtme, mitte enam ei pusi mõne laest tuleva sentimeetri pikkuse vaskjuhtme kallal. Vajalikke 2,5 mm² ristlõikega juhtmeotsi on santsukastis seda rohkem, mida rohkem saab uusi valgusteid lakke ja vanu lammutada algosakesteks.
Uued Leathermani tangid kuluvad isolatsiooni koorimiseks kohe marjaks ära. Leatherman ise väidab, et see konkreetne mudel olevat lennukikõlblik, ei tea. Nuga seal peal ei ole, on tilluke kruvikeeraja ja küüneviil ainult, tillukesed käärid ning siis tangid ise.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment