* * *
See ükspäe mainitud n-ö Kuuskemaa kuusk ei jäta rahule. [Lahendus on siin kirjutises: link – 1441. a ürik räägib puust, aga mitte sellest, et see oli kuusk; mustpeade kuusest räägib alles üle sajandi hiljem Balthasar Russow.] Leian, et lahke Google on internetti riputanud kogu isand Bunge oopuse „Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch” (UB) – seitse köidet ümberkirjutatud keskaegseid ürikuid!
Selle viimases köites on kogu teose register, kus Tallinna mustpäid mainitakse täpselt kolm korda: teated nr 1503, 738, 2958. Teade nr 1503 on 4. köites, teemaks mustpeade kirikuriistad dominiiklaste kloostris (1400). Teade nr 738 (ja ka 758, igaks juhuks kontrollisin) on 2. köites ja hoopis kellegi kuninga läänistusürik XIV sajandist. Teade nr 2958 on 6. köites, teemaks mustpeade altar dominiiklaste kloostri kirikus (Katariina kirikus, 1403).
Registris jõulupuud, jõulukombeid, jõuluid ega lihavõtteid ei ole. Registris on punkt Tanz (nr 950, 30, 31, 49; 1519, 32; 2045, 11–14 – väikesed arvud suurte järel on pikkade ürikute punktid). Köidete ilmumisaastad ja teadete numbrid on sellised: I (1853): 1–689; II (1855); III (1857): kuni nr 1348; IV (1859): kuni nr 1954; V (1867); VI (1876): 2713–3236.
Tulemused, minu seletuskatsetega. 1 laevanael = 20 leisikat (Liivi naela) = 400 marknaela = 800 marka. Riia mark oli ~208 g (vt Ajalooline Ajakiri, 2014, 4, (150), link). Allpool arvutatud rahamarga kurss hõbemarga suhtes arvestab inflatsiooni ja on „Eesti ajaloo” II köite graafikult eeldusel, et see kehtib ka Riia jaoks. Hõbeda hind on tänase seisuga, 413.38 €/kg.
- nr 950 (UB II), punktid 30, 31, 49: Riia kaupmeeste ühingu skraa, 1354
30. Weret, dat en dans upgenomen worde to spelende, so we dar intret, de scal des speles volgen bi eneme halven Liveschen punt wasses, id ene si dat he id wedderspreke in deme ersten ummegange vor deme oldermanne.
31. Vortmer weret, dat genich man also homodisch were, de des oldermannes bodes to guder wis nicht achten wolde, de schal beteren ein half Livesch punt wasses.
49. Vortmer to deme vaste lavende, wanner dat ein dans kumt in de kumpanie van buten to, dar scal neman in springen, und wan se sittet, so scal neman vor en stan, noch neman schenken, he en si gekoren edder geheten, bi ver mark wasses. (Ehk siis kes pillimängule vahele segab või kes on moekamalt riides kui oldermann, maksab trahvi 430 €, aga kes segab vahele pulmatantsule, maksab 43 €.) - nr 1519 (UB IV), punkt 32: Tallinna Kanuti gildi skraa, u 1400
32. Welk broder, de dar boschemet sines gildebroders dochter, süster edder moder, und sint dar tuge to, de schal beteren der gilde ein half lispunt wasses. (Ehk kui gildivend teise gildivenna tütart, õde või ema pidus lööb, maksab ta gildile trahvi 340 €.) - nr 2045 (UB V), punktid 11–14: Riia Mustpeade ühingu skraa, 1416
11. It. so en schal men hiir nene geste in bidden de IV dage, de wile men hiir inne danzet mit vrouwen und mit iuncvrouwen, dat en were sake, dat vromde gesellen quemen van buten in.
12. It. so sal en jewellik geselle, de desse selcop mede holt, desse dre date umme ene vrouwen edder iuncvrouwen hebben, dar he bi danzet den vastelavent over, bi enen halven livespunt wassen.13. It. to deme ersten, so boret dem oldermanne vore to danzen des sundages mit einer juncvrouwen, und dem enen bisittere den nadanz vor to danzen mit ener vrouwen. Und des mandages scal de olderman vore danzen mit ener vrouwen und de bisitter mit ener juncvrouwen, und des drudden dages de olderman mit ener juncvrouwen und de bisittere mit ener vrouwen.
14. Vortmere were, dat jemant, deme unmogellik were to danzen, dat scal scheen mit vulbort des oldermannes, und de sulven gesellen de scolen in der kumpanie bliven, bi enen halven Livespunt wasses. (Ehk siis kui sell tantsib jootudel kolm päeva järjest sama proua või neitsiga või kui ta tantsu ajal tantsida ei taha, vaid vahib niisama, maksab ta trahvi 340 €.)
No comments:
Post a Comment