Saan meili korteriomaniku firmast, mis mõistagi tõmbab kõigepealt kõhu alt õõnsaks (sest paar aastat tagasi sain aprillis meili „kas teiega on kõik korras, me ei ole teilt see aasta üldse üüri saanud”, mis selgus olevat panga käkk (pank unustas püsikorralduse) ja mulle tähendas, et pidin maksma viie kuu üüri korraga). Selle on saatnud keegi muu nimega inimene kui firma sekretär (kelle kaudu me omanikuga korteri teemal suhtleme), on suunatud otse mulle ja algab veidravõitu sissejuhatusega, et on kevad ja 15 kraadi sooja ja „mu hobune läheb Las Vegasesse võistlusele”. No huvitav, kas pole? Mispeale guugeldan, kas Google sellenimelist inimest üldse tunneb (perekonnanimi ja hobune lubavad arvata, et on korteriomaniku tütar). Tunneb, ning tunneb ka tema hobuseid ja osalust korteriomaniku firmas. Mispeale satun korteriomaniku firma kodulehele. Korteriomanik on arhitekt, eks ju, ja ma ei ole kuidagi varem leidnud, mida ta siis projekteerinud on, sest siinkandi uuema arhitektuuri raamatuid ei ole näppu jäänud ja ehitusplatside silte ei ole viitsinud läbi lugeda.
Ja see, mida tehtud tööde loetelust näen, saab mu šokilähedasse seisundisse: mitut maja tean väga hästi, kaks suurt näiteks on JFK avenüü kõrval veidi enne Kirikmäe prismat (see, mille ees on umbes 15-meetrine kuju „pankur taksi vaatenurgast”, ja üks uutest majadest kohe selle vastas üle avenüü (roostes maja kõrval linna pool – umbes, sest ma ei ole seal käinud väga kaua ja Google’i tänavavaade on mitu aastat vana). Ja šokk süveneb, kui avan loetelu „Võistlused”, sest 2011 osalesid nad võidutöös, mida just nüüd hakatakse ehitama kesklinna postkontori esisele platsile ning kõrvalkvartali asemele (mille tõttu 1. juunil muutuvad linnaliinibusside liinid ja vanalinna peatused ning eks ka platsi all keldris siputavad urbaannoored pea kolima mujale), ja 2013 võitsid nad (koos mitme muu arhitektifirmaga) just selle juurdeehituse detailplaneeringu võistluse, mille väga suur ehitusplats laiutab keset Kirikmäge.
* * *
Algavad kohvimasina otsingud: maksimarketis seda värvi ei ole, mida tahame.
Sealt edasi sõites näen üle tänava parklas varest, õigemini momenti, kui õhust põrkab asfaldile kreeka pähkel, mille vares kinni püüab ja seda nokaga urgitseb. Siis märkab, et teda vaatan, ja läheb peidab pähkli põõsa varju.
Jaama t elektroonikakaubamajas ka õiget värvi ei ole.
* * *
Pealkirjaks pandud lause reklaamis Inglismaal üht Saksa lennufirmat, aga need reklaamid võeti täna kiiresti maha. Vrd ka see.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment