* Hjalmar Mäe. „Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi.” Stockholm: Välis-Eesti & EMP 1993, lk 201–202
** RAF Bomber Command
*** Авиация дальнего действия
Olgu siis need arvud ükskord kirjas ka siin, Google’i silma all.
- Rohkesti on faktimaterjali kogumikus „Tallinn tules” (1997). Seal on ajaloolase Jüri Kivimäe üksikasjalik sündmuste käik, kaasaegne (17.3.1944) politsei üksikasjalik salajane aruanne ja arvukalt üleelanute kirjeldusi, millest saab konstrueerida üsna detailse sündmuste kronoloogia.
- Teine asjalik ja detailne kirjeldus on teose „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” VIII köites lk 195–203 (autor: tuletõrjetegelane Elmar Umblia). See on ilmunud 1959 ja suur eelis on väike ajaline distants – mälestused olid veel saastumata, sündmusi mäletasid ka tollased täiskasvanud, mitte ainult väikesed lapsed, nagu see on paratamatult praegu.
- Tallinna pommitati 9./10.3.1944 kahes laines: esimene (240 lennukit) algas kell 18.30 Eestis tollal kehtinud Kesk-Euroopa aja järgi ja lõppes kell 21.12. Teine laine (60 lennukit) algas öösel kell 1.07 ja lõppes kell 3.01.
- Politseiaruanne ütleb heidetud pommide arvuks 1735 lõhkepommi, 1300 süütepommi, 43 lõhkemata pommi, kokku 3068. Aruanne ei ütle, kuidas need arvud on saadud, ega ka pommide massi. BC lõhkepommid olid palju raskemad kui süütepommid, aga sellele räägib vastu ADD lõhke- ja süütepommide ligikaudu sama suur arv (kui oleks kasutatud inglispäraseid kergeid süütepomme, oleks neid heidetud mitte 1300, vaid vähemalt kümme tuhat).
- Keskmiselt teeb see lennuki kohta 3068 : 300 = 10,2 pommi. Lihtsustaval eeldusel, et kummagi laine lennukikoosseis oli samasugune (tegelikult ei olnud, vt allpool), heideti esimeses laines umbes 2500 ja teises umbes 600 pommi. Samas kasutas ADD veebruaris 1944 nelja väga erinevat lennukitüüpi: neil oli nominaalselt (üksuste arv × lennukite nominaalne arv üksuses) 459 lennukit Il-4 ja selle varasemat varianti DB-3, 270 lennukit Li-2, 165 lennukit B-25 ja 18 (veebruari lõpuks 17) lennukit Pe-8. Skaala ühes otsas oli viiemootorine**** koljat Pe-8, mis suutis kanda pomme 5 t, ja teises otsas Li-2, mis hädapäraseks pommilennukiks ümber ehitatuna (kere alla paigaldati puust riiul) kandis pomme 1 t. (ADD koosseisust ja korraldusest jutustas detailne Saksa luurearuanne aastast 1943, mille soome tõlge ilmus aastatel 1994–1998 läbi ajakirja Suomen Ilmailuhistoriallinen Lehti mitme numbri (2–4/1994, 4/1995, 3/1996, 2/1997 ja vist 4/1998). ADD koosseisust Helsingi kolmel pommitamisel veebruaris 1944 jutustas Carl-Fredrik Geusti artikkel In the skies of Helsinki and the Karelian Isthmus in 1944 – Some aspects about the activities of Soviet long-range bomber force aastakirjas Sotahistoriallinen aikakauskirja, 1994, lk 124–163. Samas ilmus hiljem samal teemal ka muid kirjutisi, sh Venemaa sõjaarhiivi materjale.)
**** Viies mootor oli kere sees ja käitas ülelaadurit. - ADD lennukid baseerusid paljudel lennuväljadel Kesk- ja Loode-Venemaal, kõige kaugemad olid 1943. a lõpus ja 1944. a alguses Moskva oblastis (Monino: B-25, Il-4, Li-2; Ramenskoje: B-25; Kratovo: Pe-8; Serpuhhov: Il-4), Tambovi oblastis (Kirsanov: Il-4) ja Põhja-Kaukasuses (Il-4). Veel baseerusid ADD üksused Jaroslavlis (Il-4) ja Leningradist põhja pool Karjala kannasel (valdavalt Li-2). Siit on näha, et suuremad lennukid tulid kaugemalt ja võib eeldada, et need jõudsid teha öö jooksul ainult ühe lennu, st pommitada esimeses laines. Lähimad lennuväljad olid Leningradi juures ja sealt tegutsesid lennukid Li-2, millest võib kokku järeldada, et teises laines valdasid lennukid Li-2. See suutis kanda 1 t pomme, seega võib eeldada, et teises laines heideti pomme umbes 60 t. Kuidas jaotusid pommikoormad esimese laine lennukite vahel (kus oli lennukitüüpe mitu), ei ole teada, sest [mulle] ei ole teada, kui palju mis lennukeid oli esimeses laines – rünnakus osales ADD lennukitest umbes veerand.
- Lennuväljade poole lahkuva esimese lainega ühines Soome lahe kohal 21 Soome LeR 4 Blenheimi (2-mootoriste Blenheimide visuaalne sarnasus 2-mootoriste N. Liidu lennukitega oli suur, neid ei pandud tähele), kes kell 21.30–21.45 pommitas Leningradi lähedal Levašovo, Gorskaja ja Kasimovo lennuvälja. (Tänase loo alguses viidatud blogijutt väidab, et Soome lennukid olid trofee-Il-4-d, aga samas soomlased ise väidavad, et need olid siiski Blenheimid – selle rünnaku kirjeldus on nt raamatus „Blenheimit lentävät suoraan” ja Soome lennuväe ajaloo Blenheimide köites – ja pealegi osales soomlaste poolel 21 lennukit, aga Soome lennuväes oli Il-4-sid koos DB-3-ga kokku ainult 15. Põnev on, et Kekkose ajal ei mainitud, kust ADD lennukid tulid.)
- Oletades, et kui lennuvälju ei oleks pommitatud, oleks teises laines olnud 100 lennukit, aga sama marki kui need, mis teises laines tegelikult olidki, oleks teises laines heidetud pomme 60 t asemel 100 t ehk umbkaudse 600 asemel 1000 ehk umbes 400 pommi rohkem, mõlemas laines kokku seega 3500 pommi.
- Võiks ekstrapoleerida edasi, et lennuväljade pommitamata jätmisel teinuks needsamad 100 lennukit (või rikkeid arvestades 90) ka kolmanda lennu, mil heitnuks veel 1000 (900) pommi ja pommide arv oleks siis kokku 4500; aga sellele räägib vastu, et esimese laine lõpu ja teise alguse vahel oli 4 tundi; kolmas laine pidanuks seega toimuma hommikul kell 7–9 ehk juba päevavalges.
- Millest võib järeldada, et lennuväljade pommitamine hoidis ära ainult 400 pommi ehk 11%.
- Kokkuvõte: soomlaste kui Tallinna päästjate loos ei klapi see, et esimeses laines oli palju raskeid kaugpommitajaid, mis saabusid sügavalt Venemaalt ja mis pididki tegema ainult ühe lennu, nii et lähilennuväljade pommitamine neid ei häirinud.
- Ja peale selle patrullis alates just samast 9./10. märtsi ööst keset Soome lahte radarilaev Togo (sulgedes seal olnud radariaugu – muidu ulatus valveradarite kett Idarindel Põhja-Jäämerest Musta mereni) ja lähenema hakkas kevad, ööd hakkasid jääma lühemaks ja järgmine täiskuu oli alles aprilli alguses.
No comments:
Post a Comment