Külm jätkub, lindude jooginõu on põhjani jääs. Ilm on selge, päike paistab.
Maja ees on lumememm alles, tänav on libe, inimesed kõnnivad nii kohmakalt, et peaaegu filmin.
Käin hommikupoole poes ja näen, et ühtedel itaalia naabritel on maja ees lausa kaks lumememme, silmadeks kirsstomatid, nööpideks veepudelikorgid, ühel mütsiks ananassipurk. Lumememmed on ehitatud toekad, koosnevad ütleme poolkeradest ja püsivad palju kauem kui meie maja tilluke lumememm.
Uurin vanu restaureerimisprojekte, täpsemalt innustun Tartu toomkiriku varemete seisundi aruandest (1959) leitud täpsest ristlõikest, mille ajel võtan uuesti käsile mõni nädal tagasi mainitud võlviprobleemi. Seekord praktiliselt: joonistan ning alustan papist, traadist ja paberist võlvimaketi ehitamist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment