K, 2768. päev: veel üks jõulupidu

Katsetus, kus algul istun 2½ tundi ja piltlikult öeldes nokin nina, siis tuleb minu kord, aga minu lõigus üks asi ei tööta, siis kutsutakse keegi kohale seda lahendama, selgub kõigi suureks piinlikkuseks, et keegi oli unustanud vajaliku asja vajalikku kohta kopida, siis üks teine asi ikka ei tööta ja eeldatakse, et äkki päriselt töötab.

Keeletundi jõuan kohale ajaks, kui tunni õppeosa on juba peaaegu läbi. Riburada pidi peab vastama küsimusele, mis te jõulukingiks tahate (variante: „uus mobiil”, „auto (sest järgmisel aastal saan load)”; minu tänasest kohast on vastusejärg läinud just edasi, aga mulle antakse sõna pärast ja ütlen siis, et tahan jõuluks saada palju aega, et puhata ja lugeda.

Edasi jätkub tund jõulupeoga. Mul on kaasas tippkondiitri mandliküpsiste pakk, mis, nagu ikka, pälvib kiiduavaldusi.

Aafrika – või, nagu pakkus A. Saareste 1922, „Ahwrika” – kandist inimesed võtavad ise üles osalejate nahavärvi teema. Üks räägib, kuidas tema kodusaarestikus elab mis tahes nahavärviga inimesi. Üks selle mandri teisest nurgast pärit tõmmu daam täägib, kuidas ta 2006 kõvasti imestas, miks teda poes ja isegi postkontoris kõnetatakse X keeli (kus X on see maa, kust on pärit siinkandis kõige rohkem välismaalasi), mille peale tema palju heledam ja hallide silmadega maakaaslane arvab, et ta peaks otsa ette kirjutama, et ta ei ole X-ist.

Selle peale võtab sõna kursuslane, kes just on furoori saatel avanud tooli seljatoe otsas õllepudeleid ja kes ainsana on ametlikult siinmaa kodanik, aga ta emakeelt ma ei mäleta (aringa? njoro? talinga? tšiga? kungu? soga?), ja teatab, et seda kõike arvestades võiks tema olla rootslane. Mis kõik on ju täiesti võimalik, ärge naerge midagi.

Üks Kagu-Aafrikast pärit kursusekaaslane selgitab enda jume kohta, et nende kandis elab juba vanast ajast palju Aasia päritolu inimesi, nagu tema ema.

Siis see saarestikuinimene näitab telefonist lapse pilti, et laps näe väga hele. Seepeale näitab prantsuse onkel telefonist enda last ka, et juba täitsa suur, 17. Prantsuse vanadaami kõrvust läheb mööda, et see on prantslase tütar, ja ta küsib üle, kas see on sinu sõbranna. Prantsuse onkel solvub ja hüüab, et mismoodi, tema on 47, 17 a vana on tema tütar!

Enne oli prantsuse onkel püüdnud üles võtta portugalikeelset juttu portugali daamiga, mida see hästi portugali keeleks tunnistada ei tahtnud, ja sai teada, et ta teab portugali keelt hästi, sest ta eksnaine oli portugallanna. Prantsuspärane jutuülesvõtt Portugali teemal on lihtne: „Aa, Portugal, portvein!” – millele see portugali daam vastab, et ta üldse ei joo.

Mis muidugi tuletab meelde paar tundi tagasi kuuldu, kuidas räägiti veinist ning keegi ütles kaasatundlikult ühele araabiamaalt pärit kursuslasele, et kahju, et tema veini ei joo, mispeale see vastas, et ta veini juua ei tohi, mis päris täpselt ei ole sama, et ta veini ei joo.

Aga sellest kõigest hoolimata oli valdav teema muidu ikka siinkandi õpikute lemmikteema „Puhkusel”.

* * *

Ühel teisel kursusel on tavaliselt üle aasta keegi, kes kirjutab pikki halinakirju, miks saadud hinne nii halb (pikk = sisu ilma tervituse, viisakusavalduse ja nimeta üle 1 rea). Peaks tegema statistika, kui sageli ja kui palju. Igale sellisele vastamine võtab aega vähemalt pool tundi, asjaolude kontrollimisega rohkem, mis tähendab, et kuigi üritan hinnata võimalikult võrdselt (ja pealegi eelmiselt õppejõult päritud meetodil, mida võib-olla kasutan leebemalt kui tema), saab keegi siiski erikohtlemist – aga miskipärast asi sellest ei parane. Elame-näeme, kursus ei ole veel kaugeltki läbi ja eriti jube on, et mul on ära saatmata teistest veel halvema kirjatüki kommentaarid, millele kardetavasti tuleb ka erakordselt vesine tagasiside. Ilmselt kirjutan seekord erakordse järelsõna kogu kursusele, mida varem teinud ei ole. Mainin seal selliste „eratundide” hoopis vastupidist mõju, nii isiklikku (õppejõul võib olla pikk mälu ja nimi karata meelde aastaid hiljem kuskil hoopis mujal seoses) kui ka üldist (õppejõud ei julge õhtul kodus meili avada, sest seal võib varitseda järjekordne nutulaul, mis viivitab kogu kursuse ajakava).