2014

Kõigepealt eelmise aasta 31. detsembri viktoriiniküsimuse vastus: ürikute järgi oli päritolukohaks Estland ja Estriche. Pakun kuuselaudu.

Aasta kokkuvõte

• Käisime kontsertidel 7 korda kontserdisaalis ja 2 korda mujal
• Ooperis kokku 4 teatris 7 korda
• Oma kõrvaga kuuldud maailmatähed: Roberto Alagna, Jonas Kaufmann, Simon Keenlyside, London Symphony Orchestra, Wiener Sängerknaben
• Ja muidu toredad kuulata: Kirstin Blaise, Christiane Karg, Artem Krutko, Georg Nigl, Michael Schade, Michaela Selinger ning muidugi ka sugulase koor ja tudengiaegne vana sõber
• Saksakeelses sõnateatris käidud 2 korda, elusuuruses nähtud Burghart Klaußner ja (ka meetri kauguselt) Rudolf Kowalski

Aasta vägitegu: Pariisis Ste-Chapelle’i turvakontrollis leitakse mu kotist dosimeeter ja kolmveerand tundi hiljem käin (veidra kavatise tõttu, kogemata) Prantsusmaa ülemkohtu naiste kemmergus

Raamatujõudlust kahandas, et seoses töökoha kolimisega sõidan varasema ühe 5,9 km bussisõidu asemel nüüd kas kaks (2,6 + 3,6 km) või kõnnin 1,3 km jala ja sõidan ühe korra 3,1 km, mis tähendab, et 2 × 20 min rahuliku raamatulugemise asemel on aega vähem, sest bussipeatuses teist bussi oodates naljalt raamatut ei loe. Ajakirja lugeda saab. Kokku lugesin 2014 läbi 52 raamatut (2013: 58), kokku 10 076 lk (2013: 12 957 lk ehk viiendiku rohkem), saksa keeli 3264 lk, inglise keeli 3968 lk, eesti keeli 2342 lk, soome keeli 430 lk jne (2013: 5791, 3931, 3032 ja 203 lk). Siis nüüd pühade ajal veel umbes 300–400 lk vanu restaureerimisaruandeid. Peale selle üsna kaanest kaaneni ajakirja Aviation Week (umbes 40 numbrit aastas, à 52 lk) ja pisteliselt muid ajakirju, pluss muidugi raamatud, mis veel läbi ei ole.

Edetabel:
1.–2. dtv-Atlas: Deutsche Sprache – sellest sai väga paljude asjade hulgas teada näiteks selle, et saksa tanzen on laensõna prantsuse keelest, danser, laenatud ajal, kui seltskonnatants hakkas erinema niisama eraldi hüplemisest (mille kohta saksa tegusõna teada ei ole, see võinuks olla nt hopsen).
Ja
Hislop: How to Build a Cathedral – autor on näinud vaeva ja joonistanud kogu raamatu pildid ise.

3.–4. Eduard Vilde – kirjanduslooline elulugu. Viimaste aastate „elulooraamatud”, mis peamiselt koosnevad volitatud klatšist, on pannud eesti lugeja unustama, mis elulood tegelikult on.
Ja
Hislop: How to Read Castles – sama autor kui katedraaliraamatul ja sama detailne. Keskendub Briti linnustele. Ja teate, „linnusehoov” ei ole teps mitte „castle yard”!

5.–6. Praschl-Bichler: Affenhaube, Schellentracht und Wendeschuh: Kleidung und Mode im Mittelalter – nagu mitmel korral siingi mainitud, pälvis autori eritähelepanu aluspesu areng. Raamatu kõik illustratsioonid on keskaegsetelt piltidelt.
Ja
Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur – mind lõbustas, et kuigi koguteoses on väga professionaalne ajaloo osa, pidasid iga muu teema autorid vajalikuks alustada ka enda peatükki ülevaatega ajaloost, mis ajaloopeatükiga võrreldes näis paraku üpris amatöörlik.

7. Apollo 13 Manual: An engineering insight into how NASA saved the crew of the crippled Moon mission (Haynes Owners’ Workshop Manual) – siit saab teada, kui hale oli samanimeline film

8. Hardering: Jenseits der Gewölbe: Ein Führer über die Dächer des Kölner Domes – Kölni toomkiriku pööning, katus ja tornid. Kas teadsite, et Kölni toomkiriku sarikad olid enne Eifeli torni suurim XIX sajandi terasehitis? („Ja kas teadsite, et… Kölni toomkirik on tegelikult seest õõnes?” — Loriot)

9. Patient Goethe – Goethe patograafia

10.–12. A-4 / V-2 Rocket Instruction Manual – esimese ballistilise raketi stardiks ettevalmistamise käsiraamatu tõlge. A4 saadi stardivalmis küll tunniga, aga see tund oli täis kibedat askeldamist.
Ja
F-35 Lightning II: An air warfare revolution (Air International) – kaunite fotodega ja võrdlemisi üksikasjalik jutustus uuest lennukist F-35, avaldatud ajakirja Air International mahuka erinumbrina tänavuse Farnborough’ lennundusnäituse jaoks, kus lennukit pidi esimest korda eurooplastele näidatama, aga vähe enne juhtus raske mootoririke, kõik F-35-d said selle uurimise ajaks lennukeelu, Euroopas näitamine jäi ära, piinlik.
Ja
Most Secret War: Britisch Scientific Intelligence 1939–1945 – Briti tehnilise luure vaimse isa mälestusted (peamiselt radaritest).

Välispoliitikas näitas lõppev aasta ilmekalt, miks on vaja kliiniliste sümptomite ilmnemisel kohest haiglaravi või ühiskonnast isoleerimist, sest vastasel korral kulutatakse mitukümmend gigadollarit rahva raha enda imetlemiseks ja tungitakse mitmesuguste riigisiseste muinasjuttude toel teise riiki ning pealegi mõrvatakse hulgakaupa asjasse täiesti mitte segatud lennureisijaid. (Sest IFF-seadmeta õhutõrjesüsteemi kasutamine tegutsevate tsiviillennumaanteede all on selge ettekavatsetud mõrv.)