Kaks hommikusööki, algul üks enne ja teine pärast rongisõitu.
Kella 12st või pisut hiljem Kella kõrtsis perekondlik kohtumine töökaaslasega, mis kestab umbes kaks korda kauem kui esialgu arvasime, on huvitav (puuduvad pikad vaikushetked, mil külaline kõlgutaks toolil jalgu* või peremees plõnniks kahvlit**) ja mis kõige tähtsam: ei eeldanud tavalisi kolossaalseid ettevalmistusi nagu siis, kui kohtumine toimunuks meil kodus.
* Juhtus tudengiajal. Meenutasime seda tänagi ja E arvas, et jalgade kõlgutamine ei tähendanud tingimata, et külalisel olnuks igav.
** Juhtus ükskord hiljem. Kahest külalisest üks ütles umbes viie tunni jooksul umbes viis sõna.
Rongis on pärast inglise jutupaunik, saab teada kogu tema suguseltsi eluloo. E täheldab, et vanatädi sai kuulaja sedasi, et see oli teda asendusbussi juures aidanud, aga vanatädi teda haardest enam ei lasknud. Jaamatunnelis näeme, kuidas vabanenud kuulaja lõpuks minema jookseb.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment