3.12.14

K, 2754. päev: kuidas püsida ärkvel

Udmurdimaa pealinna püssitehas (mis 1980. aastatel tootis kodumaisele turule ka ebamääraseid Moskvitši-laadseid sõiduautosid) on võtnud uue lööklause: nende püssid on nüüd ametlikult „rahurelvad”. Vrd ka „1984” Rahuministeerium ja „rahumüür” Westwall (vt Kaule, M. Westwall: Von der Festungslinie zur Erinnerungslandschaft, 2014, lk 29).

Koolitus, kus põhilised elevusmomendid on, et laud, millele esineja toetub, minetab äkki suure kolina saatel tagaseina, ja üks kolleeg pillab telefoni põrandal seisvasse tühja kohvitassi. Üks esireas istunu märgib pärast elavaimaks muljeks, et esinejal olid sensible shoes. Ärkvel püsimiseks üritan lahendada Tartu toomkiriku kesklöövi tundmatut võlviskeemi, mis jääb pingelisest mõttetööst hoolimata lahendamata.

(Võlvidest on järel võlvikannad, kus igal piilaril on rõhttasandi suhtes sama nurga all ja ilmselt ka sama kõverusega kolm ühtlaste vahedega ribi: pikihoone pikitelje suhtes põiki ja kummalegi poole 45° poolviltu. Eestis üsna erandlikuna oli Tartu toomkirikus kesklöövi võlvik palju laiem kui pikem, mis tähendab, et kui laiuse-pikkuse suhe oli 2 : 1, pidi poolviltu ribi ulatuma läbi kahe võlviku ja ristuma kolme endasugusega. Eestis mu teada taolist võrkvõlvi mujal ei olnud, aga täitsa võimatu see ka ei ole, kuivõrd Tartu toomkirikul oli ka mujal Eestis keskajal olematuid asju nagu kaks võimast läänetorni, 85 meetri pikkune siseruum ehk tornialune + 8 võlvikut pikihoonet + 3 võlvikut kodakirikutaolist katedraalikoori (millel oli eraldi kõrge viil vastu pikihoonet, ilmselt kellarõduga kesklöövi kohal) + kooriümbriskäik ning pikihoones laiuti koos kabelitega 5 löövi. Võlvikandades midagi tähtvõlvile viitavat ei ole – tähtvõlviga võlviku nurgas on vähemalt kolm ribi kimbuna, aga Tartus on üks. Põhiline probleem on, et sama kõverus ei klapi põiki- ja poolviltu ribide eri sildega – sama raadiusega on pikema silde korral võlv kõrgem, aga see tähendaks, et põikiribi peaks minema hulk maad madalamalt kui poolpõiki ribide kõrgeim koht. Teine võimalus: poolpõiki ribid moodustasid poolkaare (nagu Kuressaare linnuses), mis võlv oli lameda kiiruga ja sobis võlvima mitmekordseid siseruume, mis ei saanud kõrguda vabalt pööningule nagu kirikutes. No vat, püüdsin leida, mis tuleks sellisel juhul põikiribi raadiuseks, aga arvutada ei saanud ja sirklit ka ei olnud. Kolmas võimalus: mõlemal ribitüübil oli teravkaarne võlv, poolpõiki ribil lamedam, põiki ribil teravam (näide; näites on Inglise gooti võlv, kus kiirujoon on sirge, st võlvikute keskpunktid on sama kõrgel kui põikikaare tipud, saksapärases võlvis on võlvikute keskpunktid tavaliselt veidi kõrgemal). Neljas võimalus: kavatis oli midagi muud, sest võrkvõlvile täielikku põikiribi vaja ei ole (näide). Peab uurima mudeliga.)

* * *

Õhtul „Alice Talviku” ja „Haikala” kaksikkontsert. Teemaks kahe hilisbaroki itaalia diiva rivaalitsemine laval. Neid nad siis etendavad, koos lavaliikumise rudimentidega.

Kuivõrd üks esineja on kole ja teine väga kole, vaatan kontserdi ajal põhiliselt orkestrit. Üks on pärit Ida-Saksamaalt ja teine Alaskast; see teine tekitab barokkmuusikas kohustusliku vibrato mitte diafragmaga, vaid et väristab väga kiiresti huuli. Alguses publik naerab, aga pikapeale selgub, et see ei ole nali, ja naer kaob. Nimetan seda kokkuvõttes „Ameerika baroki vibrato’ks” (baroki ajal Ameerikas eurooplased juba elasid, nii et võimatu „Ameerika barokk” ei ole).

Mõnevõrra ootamatumalt kui „Radetsky marss” Mozarti kontserti lõpus suvel 2012 Viinis lõpeb see barokkkontsert ABBA õõvastava teosega, duo järele aimamas kogu kvarteti lavaliikumist, tausta mängimas barokkorkester. Arutame pärast, et nii labaseks ükski teine klassikalise muusika kontsert läinud ei ole ja kas muistsed pillimeistrid teadsid, mis nende toodanguga kunagi tehakse. Lisalugusid on kolm ja need kustutavad täielikult kogu eelneva vähetise kontserdielamuse.

* * *

Pärast õhtul haiseb maja tuulekojas võikalt patoloogiline kusi. Satume üles minema ühes liftis, aga koeri jalutama viies satume teise lifti, kus seda lainetab suurem lomp, ja tuulekoja hais on selle kõrval käkitegu. Koeradki hakkavad köhima.

No comments: