Rongiga söömas.
Tagasiteel kolm naisterahvast kohvritega, kes ei jäta neid sinna, kus rohkem ruumi, vaid tassivad vaguni keskele, kus ruumi ei ole ja kohvrid tuleb kuhjata kahele vabale istmele ning vähim neist upitada üles riiulile. Viisakus on kahe otsaga: korraks aitad ja korraks on tore, aga võib juhtuda, et kohver on kole raske ja sõrmed jäävad vahele (nagu juhtus kunagi Müncheni lennukis) või, hullemgi, saab seljavalu ja siis ei ole kohe üldse mitte tore nii näiteks mitu nädalat. Kasulikkus ja risk ei ole tasakaalus.
Kui rong hakkab kohale jõudma, üritab vaguni keskosa põgeneda, enne kui hakkavad välkuma sinised pitsaluspüksid ja muud jubedused (ma sinnapoole ei vaata, paistab silmanurgast) ning see seltskond püsti kargab kohvreid kangutama. Õnneks istub neist kaks kõrvuti ja takistavad üksteise väljasaamist ja nad jõuavad kohvriteni alles siis, kui meie oleme juba õnnelikult vaguni teises otsas.
1.6.13
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment