Hommikul ummik kaks tundi. Hilinen saksa keelde 8 minutit, aga olen kohal esimesena, isegi enne õpetajat. Uurin märkmikust, kas täna ikka toimub. Vahepeal käib keegi teine saksa keele õpetaja ütlemas, et nägi meie õpetajat kiirteel ummikus, ta ikka tuleb. Pool tundi pärast algust tuleb järgmine õppur, kellega siis istume kahekesi klassis ja loeme. Raamatust saab läbi päris palju. Õpetaja tuleb ligi tunnise hilinemisega, siis tulevad riburada ka ülejäänud õppurid. Igaüks peab ütlema, kui kaua ta tavaliselt tuleb ja kui kaua tuli täna.
Käin tööl läbi töötajate nimekirja, kus juures näopildid. On üllatusi: näiteks üks, kelle nimeks olin kogu aeg arvanud olevat X, on hoopis Y. Hea, et olen teda teretanud ilma eesnimeta. Nagu ka, et tean, et direktori sekretärid on A ja B, aga kumb on A ja kumb B, vat selles ma enam kindel ei ole. Saan ka teada, mis on naabertoa hispaanlase nimi. Eriti romaani töökaaslaste seas on rohkesti neid, kes tahavad jääda kaugetele töökaaslastele (kellega eriti kokku ei puutu) igavesti anonüümseks. Mispärast, seda ma ei tea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment