K, 2260. päev: helistage ja vestelge

Kohtun külalistega poes ja sõidame kõik koos korterisse.

Kui koertega jalutamast tagasi tulen, loevad külalised meili ja saavad teada põrutava uudise: Prantsuse raudtee streigib homme natuke, jättes nende rongi ära. Esiteks puhkeb kerge paanika (nagu et Prantsuse raudtee meil ütleb, et nad võivad pileti vahetada või hüvitada, aga teatavasti saadab Prantsuse raudtee pileteid ainult a) tavapostiga (3 päeva), b) kulleriga (1 päev, umbkeelne Jean-Pierre maja ees ja veel 3 päeva tavapostiga) või c) väljaprindiga kohalikust raudteejaamast). Soovitatakse helistada klienditeenindusse, mis on muidugi esitatud ainult kohaliku Prantsusmaa numbrina.

Aga mitu pead on mitu pead ning olukord taltub: mingil määral peab aidata saama kohalik raudteejaam, sest reis algab sellest; halvimal juhul on kadunud ainult Pariisi mineku piletid, aga Pariisi hotell, Pariisist tuleku piletid ja pärastised lennukipiletid on alles; parimal juhul saab piletid vahetada mingi teise rongi peale, mis sõidab, halvimal juhul tuleb otsida Pariisi pääsemiseks uus meetod. Positiivne on, et kohaliku raudtee koduleht ei tea Prantsusmaa raudtee streigist midagi, nii et a) väga ulatuslik see ei saa olla või b) uudist pole veel jõutud avaldada. Üks külalistest leiab ka, et ära on jäetud päeva viiest rongist ainult kaks.

Mistõttu kella kaheksa paiku sõidame raudteejaama asja selgitama (kassad on lahti poole kümneni). Piletikassa onkel annab kogu kehakeelega aimu, mida ta Prantsusmaa raudteest arvab; teatab, et pileteid vahetada ta ei saa, aga soovitab, et minge keskpäevase rongi asemel kas hommikul kuuese või pärastlõunal neljasega. Et minge kohe rongi, rääkige jutt vagunisaatjale ära ja kui hästi läheb, lubatakse teil jääda rongile. Konsiilium paneb jälle pead kokku ja otsustab, et prooviks algul kuuese rongiga, et kesse äripäeval sellega ikka sõidab, küllap on tühjem kui neljane, millele tungib ka kahe vahelt jäänud rongi rahvas. Äripäeval käivad hommikul vara ka bussid, nii et ei pea Pariisi-reisi alustama rahvamatkaga nagu pühapäeviti.

Tagasisõidul tuleb buss kohe ja bussi mõne peatuse pärast kontroll. Kohe meie taga istub joodiknaaber, kelle suust kuulen esimest korda sidusat juttu, miks tal piletit ei ole. (Päheõpitud ja paljukorratud jutt, leitakse.) Külalised näevad joodiknaabri ära, veenduvad, et me ei ole temast rääkinud udujutte, ning joodiknaaber jätab sügava mulje.