Kahe nädalaga on sipelgad saanud meiega maa jagamisest küllalt. Täna leiavad õnnetu lõpu viis viimast põgenikku.
Sipelgad on lahkudes kaasa võtnud ka maikuu telefoniarve, sest seda ei ole enam mitte kuskil.
Eile oli ja täna on soe õhtu, nahkhiired on väljas, proovin lõpuks, kas helisalvestiga saab vahetult salvestada nahkhiire ultrahelikisa. Umbes kuu aega tagasi oli minu kõrvakuulmise sagedusvahemiku ülemine ots 13 kHz (viimati leidsin Eestist ja tõin kaasa audiosüsteemide katsetamise CD, kus on 30 s –10 dB siinushelid iga 1 kHz tagant kuni 20 kHz-ni jpm) ja suurim sagedus, mida salvesti 96 kHz võttesagedusega jäädvustab, on umbes 46 kHz. Salvesti pardamikrofonid küll üle 20 kHz hästi ei võta nagu tavalised mikrofonid ikka, aga noh nahkhiirekisa on väga vali, äkki midagi ikka jääb... Pärast salvestisest vaikset matsumist kuuleb ja spektrogramm näitab, et kuuldamatus osas on signaali küll ja küll, kuigi visualiseerimiseks tuleks timmida parameetreid.
Selle katse-CD-ga sai muide teada, et „teleka”, st plaadiseadmega ühendatud suure kuvari helisüsteemi alumine ots on kõlariga 100 Hz ja kõrvaklappidega 30 Hz. Kõrvaklappide endi sagedusvahemik on tootja andmeil suurem, 10 Hz...25 kHz.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment