E, 2237. päev: palju aastaid mööda läinud sellest a’ast

Vihmaperiood on alanud, kraadiklaas on naelutatud 12 °C peale (varsti on mai lõpp), naaberkülas on ametlikult üleujutus. Imestan, et mu arust on naaberküla rohkem nagu mäe otsas, aga tänavanime järgi näen, et mitte päris, osa on ka oja ääres. See oja voolab muidugi meile akna alla jõkke, mis pungitab end kõrgele üle kallaste ja küllap ka itaallaste keldritesse. Mis meil mitukend meetrit kõrgemal viga, meil jalad ilusti kuivad ja kelder ka, kuigi viimast kontrollida ei saa, sest keegi turakas on vahetanud välimise keldriukse luku ega ole meile võtit andnud.

Õhtul ETV-st film koledast elust marunatsionalistlikus Põhja-Koreas. Arvamused, kas elu vene ajal oli samasugune või mitte, meil päris ei ühti, aga ega veneaegne elu sellest kaugel ka ei olnud. Meenutagem, et P-Korea on ainus riik maailmas, mida ametlikult valitseb surnu. Seega siis on selle riigikord nekrokraatia.

* * *

Märgin täna inimeste nimesid kõigile ligi 1500 fotole, millel märksõna „kool”; mõnda nime ei mõtlegi välja (nagu see aasta pärast minu lõpetamist toimunud 100 päeva ball, kuhu aeti mind sõna otseses mõttes pikutamast ning mille märkmetesse kirjutasin seepärast nimede asemel sissekandeid stiilis „neiu saabastega”, ning nüüd muidugi kesse enam mäletab).

Saabastega neiu ja teised

Mõne suurema ja vähem läbi käidud seltskonnaga nagu laulupeo rongkäigu ootajatega nendin endamisi, et jah, paljud näod oleksid nagu tuttavad, aga nime mäletan ainult paaril-kolmel. Statistika: fotogeenilisimat õpetajat ei ole mu klassivälise tegevuse tõttu raske arvata, fotogeenilisimat kooliõde ja koolivenda samuti, aga üllatus on fotogeenilisim klassikaaslane – statistika siinkohal valetab, seda moonutas hoopis see, et ta osales mainitud klassivälises tegevuses ja jäi piltide peale seoses sellega. Klassist endast mujal kui ekskursioonidel ja kokkutulekul on pilte väga vähe (nagu ka mu ülikooliõpingute alguse õpperühmast on keskmiselt üks foto aastas).

Talutava kvaliteediga pilte koolimaja sees kihanud argipäevast on ainult ühest korrast, kui pidime tegema seinalehe koolielust ning selleks oli tarvis üles võtta teemad „vahetund” (üles võetud suht rahulikus, aga kitsas IV korruse koridoris), „meie klass” (klassivaade vahetult enne matemaatika tundi) ning „garderoob enne ja pärast koolipäeva” (vastavalt anonüümne mahakirjutamine ja garderoobi ainsa peegli ees meikivad klassiõed). Esimesest teemast on pilte 3 (2 enne laulmist ja 1 enne kutseõpetust), teisest 2 ja kolmandast 2. Kõik. Peale selle etnograafilisi ülesvõtteid garderoobitädist (1) ja poiste peldikust (2), kus esimesel ka strateegiline kriidivaru ja kellahelistamise ajakava, teisel usteta latritest paistvad kaks selga ning kolmandal uksele kriidiga soditud „Выход”, aga need hulga autentsemad ülesvõtted jäid seinalehele panemata.

Õpetajatest on pilte väga juhuslikult, nagu näiteks mingite Vietnami külaliste jaoks saali kaunistamise pildile on juhuslikult jäänud ka taustalt läbi kõndinud kehalise õpetaja, riistvõimleja S, ning alles täna leian, et meie korraldatud algkoolikarnevali ühele pildile on serva jäänud ka kolmveerand direktsiooni: dire M kaela sügamas, keskkooli õppealajuss S kõrva sügamas ja algkooli õppealajuss R pitsilise karnevalikübaraga. Uuõehh...