T, 2224. päev: blast from the past ehk kosmosemuttidest

Uni oli võrdlemisi hea, kuigi eile õhtul vaatasin läbi (järgmise loo nuppu päris sageli vajutades) Onu Bella „Eesti Kullafondi” sarja albumi DVD. Sellel peaksid olema peal hoiatused või siis peaks see liigitatama dokumentaalfilmiks 1990. aastate alguse Eesti „muusikavideo” teemal. On üpris suures dissonantsis OB mälestusteraamatu „Dekameron” autobiogaafilisest osast õhkuva sõnaseadmisandega, kuigi vahest võiks võrrelda sama raamatu ilukirjanduslike vahepalukestega.

Hommikul ja õhtul äikesevihm. Ostan suvise reisi lennukipiletid ja panen kinni hotellid. Reisi ühes punktis oleme linnas, kus õppisin kaks semestrit, ja hotell on tollasest korterist eemal ainult 80 meetrit, viis maja samal tänaval.

* * *

Tänase Eesti megauudise kohta, et Eesti saanuvat kosmoseriigiks, ei oska kosta midagi. (Vahepeal oskasin, aga mõni päev hiljem tulnud kiitva kauge kajastuse tõttu see osa kustus.)

Kellel mõnda suuremasse Soome raamatukogusse asja, vaadaku järele, mis oli „Kosmosemuttide” soome pealkiri, kui Alar Pikkorainen ilmutas koomiksi algmeid kakskümmend aastat tagasi Soome „huumori”ajakirjas Pahkasika. 1996. aastast on teateid, nagu olnuks ühel Eesti-teemalisel näitusel pandud koomiksi soome pealkirjaks „Avaruuden ämmät”, aga see ei ole mingil juhul algne soome pealkiri, vaid eesti „Kosmosemuttide” tõlge (hämaralt mäletan, et küsisin pealkirja tõlkijalt üle ja ta nagu tegi teate peale, et koomiks oli pisut ilmunud ka Soomes, suured silmad).

* * *

Teadusuudiseid kah. Improbable.com vahendab uurimust, kuidas inimahvid nokivad nina. See on jah juba 1987. aastast, aga noh nagu vana kuld klassika või nii.