L, 2221. päev: laupäev

Öösel kamm taksoga ehk kordub umbes see mis 23.6.2010 varahommikul. Kustutan selle numbri telefonist.

Kärbin lillat hiinlast. Poest igast’ vidinaid.

Järgmisel nädalal on fotoplaane koos nn suure Novoflexiga, misjaoks täna pisut harjutan (viimati kasutasin 2011). Ja väga õigesti teen, sest panoraamirakist pärast statiivilt maha võttes tahab selle üks siin välja kukkuda. Suurel Novoflexil on kaks siini, üks objektiivi telje kõrguse jaoks kaamera tallast (see oleneb kaamerakerest) ja teine objektiivi pikkuse jaoks, mõõdetuna objektiivi esiservast nodaalpunktini objektiivi sees (see oleneb objektiivist ja fookuskaugusest). Mõlemad timmitakse suht vaevarohke mõõtmisega paika ja fikseeritakse. Kokku on panoraamirakisel viis nuppu, millest kaks fikseerivad siini ja kaks pöördeasendi ning viies on rõhtnurga valits. Rõhtnurga (mitu võtteasendit 360° täispöördele) valits on sinine, ülejäänutest on kaks sinist, kaks halli. Loogilise mõistusega võiks ju arvata, et sinised fikseerivad võtteasendi ja hallid siini (st sinist tohib ja halli ei tohi käppida), mis nõnda ühel pöördalusel ongi, aga teisel on risti vastupidi. See tähendab, et keerasin algul vale nuppu, aga millal, ei tea, sest kui pildistamise eel või ajal, võib olla piltidel parallaksiviga.

Seepeale tassin rakise ja statiivi tuppa, keerutan pisut käes, mõeldes, kuidas seadistamismõõtmist korrata, ja keeran kogemata lahti ka teise fikseeriva kruvi, mis taaslähtestab rakise täielikult. Ma ei mäleta, kuidas objektiivi kõrguse siini reguleeritakse, niisiis otsin välja rakise karbi ja kasutusjuhendi, kuhu muiste ettenägelikult kirjutasin vajalikesse kohtadesse vajalikud väärtused. Nüüd kleebin siinide fikseerimise nuppudele ka kollased hoiatussildid „ära käpi”, nendest ühe Dymo prindib, aga teisega läheb rikki. Teksti alla kummagi vajalikud väärtused kah, et ei peaks järgmine kord õnnetuse järel otsima kasutusjuhendit.

* * *

Puhastan mõlemad jalgrattad, tehes kurva avastuse, et vähemalt minu oma vajab hooldust, sest tagumine pidur vajab timmimist, aga nüüdisaegne jalgrattatehnika on läinud nii keeruliseks, et seda ma ise ei oska ning internetis seda marki pidurite hooldusjuhendit ei ole. Kui märkmetest läbisõitu otsin, leian ka, et möödunud aastal rattaid ei kasutatudki (muidu kui näitasime külalistele ja ma määrisin alati käed ära). Hooh, puhh, septembris siiski, pean märkmeid täiendama. Ja juulis ka, aga need olid 2012. aasta ainsad kaks korda.

Külma ilma tõttu matan plaani minna vaatama, kuidas elavad konnad. Täna oli küll soe, aga nii kui päike õhtusse keeras, läks ka külmaks tagasi. Öösel akna vahel passides nägin 25 minuti jooksul ainult üht ööliblikat.

Fotoarhiiv: valmib fotodele võttekohtade koordinaatide panemine, mis läks kõvasti kiiremini kui eelmine suurprojekt märksõnastamine, sest suurem võttekohtade otsing toimus märksõnastamisel ning tulemused on nüüd veel meeles. Seega on kõigil arhiivi fotodel a) märksõnad (teema, koht) ja b) koordinaadid. Mis on aga puudu – isikud. Skannitud fotodel on nimed failinimes, palju sinna mahub, mäletamisi oli seal aga mõne haruldase tähega märgistikuprobleem; märksõnades seda probleemi ei ole. Nüüd siis alustan inimestega piltide läbikäimist (lihtne, sest ürituste fotodel on märksõnad, saab otsida nende kaudu). Mureks muidugi see, et mida edasi, seda nõrgemaks jääb mälu, näiteks vähem läbi käidud tudengiühingukaaslaste tuvastamisele poolteist aastakümmet tagasi ei aita kaasa isegi see, et ees oli kaasaegne kohalolekunimekiri. Diskreetsuse huvides ei hakanud ma aga nimede ja nägude kokkuviimiseks pilte guugeldama. Nii jääb minust aegade hämarusse peitu, kes olid need neli praegust kaitseväelast, kes esinesid mereteemalisel peol laulunumbriga, kuidas heeringas elas kuival maal ja läks põhja kaljas kahe mastiga.