Avastan juhuslikult, et eesti Vikipeedias on artikkel „Toidulisaained”.
Ehk siis selle pealkirjas on „lisaained”, mitte „lisandid”!
Olen aastaid promonud tundmatu autori süstemaatilist terminileiutist, vahelduva eduga, et sihilik lisaaine (additive) ja juhuslik lisand (impurity) on kaks ise asja. Nähtavasti on sama ajanud ka muid korraliku terminoloogia pärast südant valutavaid inimesi. Veel üks argument, miks kasutada korralikku süstemaatilist terminoloogiat, mitte seda, mida „tegelikult kasutatakse” (nagu kunagi kliendi, st kliendi Eesti spetsialisti, st Eesti agara ministeeriumiametniku kommentaar: „teie tõlge oli hea, aga me asendasime selles mõned terminid nendega, mida tegelikult kasutatakse” – arvake, mis vastuse me selle peale saatsime ja kas me mainisime selles ametlike terminite pika väljatöötamise vaeva...).
Edasi on pikk arutlus teemal „tark tõlkija ja loll toimetaja” ehk „täpsed terminid või „ilusad sõnad” vol. mustmiljon”. Taas kord tekitab kogetud ristisõda võõrsõnade vastu mõtte tõlkida mõni spetsiifiline meditsiinitekst „ilusate sõnade” keelde – pakun, et lahinguis kogemata alles jäänud laensõna „arst” asemel võiks seal seista nt „ravitseja”; kirurg oleks siis nt „noaga ravitseja” – nagu kuus aastat tagasi pakkus kolleeg K toredasti, et võiks lasta ülesandena tõlkida ravimi patsiendi infolehe Kreutzwaldi „Kodutohtri” keelde, mis on seniajani tegemata (peaks muundama „Kodutohtri” elektroonilisele kujule või uurima, äkki on rahvusraamatukogus olemas tuvastatud tekstiga pdf, või siis selle tegemise mõnesaja krooni eest tellima).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment