Põrutavaid uudiseid on kaks: esiteks kukub vannitoas seinalt alla iminappnagi ja teiseks läheb korda leida vastus aastatepikkusele sugupuulisele küsimusele – kes täpselt oli vaarisa teine naine.
Kümmekond aastat tagasi vanapooltädi (poolvanatädi?) tütrelt sugupuuasju uurides küsisin, kas ta teab, mis oli ta vanaema neiupõlvenimi. Ei mäleta, vastas ta. Vaarisa oli õigeusku ja õigeusu kirikuraamatuid on [Saagas] olemas üksnes paiguti. Puudub näiteks tema koguduse abielumeetrika just nendest aastatest, mil ta II abielu alustas. Vanapooltädi tütar teadis mäletada, et tema vanaema nimi olnud Ann (mida ma eriti ei uskunud, sest tema vanaema suri paarkümmend aastat enne tema sündi ja ka vaarisa I naine, st minu vaarema oli olnud Ann). Esimene kirjalik viide oli vanapoolonu sünniteates, kus maimukese vanemate veerus oli luterlasest ema ees- ja isanimeks märgitud Anna Mihkelova (ka vaarisa oli Mihkli poeg, aga tema isanimi – nähtavasti selle tõttu, et oli õigeusku – oli samas Mihhailovitš). Teise kogudusse abielludes pidi see kogudus, kus abielluja oli kirjas, andma kirikutähe, mis jäi abielu toimetanud koguduse arhiivi. Abiellumise aeg oli teada umbes kahe aasta täpsusega, mis juhtumisi on ainsad kaks aastat, mille kirikutähed on Saagas vaarisa koguduse all olemas, nii et hakkan neid järjest läbi lugema, kuni leiangi teate, kus kirjas pruudi abielueelne perekonnanimi. Rõõm on siiski üürike, sest kohe järgmises kirikutähes seletatakse, et ka pruut oli lesk ja ta perekonnanimi oli mehe perekonnanimi, mitte ta neiupõlvenimi. Jälile aitaks saada personaalraamat, kus sees ta esimene pere, aga võta näpust, selle ajajärgu personaalraamatuid selle koguduse fondis ei ole. Selles teises kirikutähes oli ent öeldud pruudi vanus ja elukoha vald, nii et oletades, et ta oli seal ka sündinud, asun läbi otsima aasta jagu sünniteateid, kus selles koguduses on sündinud Anna (või Ann) ja isa on olnud Mihkel ja sünnikoha vald on sama. Kogudus oli suur, Anna tollal moenimi, aga Mihkli tütreid Annasid oli vaid kaks, neist õiges vallas ainult üks (õigemini on sünnikoht kohe selle küla kõrval, kus vaarisa elas; teine Anna Mihkli tütar oli sündinud kihelkonna kaugmises nurgas). Bingo. Kohe leian ka vähe vanemast personaalraamatust tema vanemate andmed ja õed-vennad (ning üldse selle, et tema sünniküla väiksust arvestades kandis enamik selle küla inimesi sama perekonnanime).
Siis täpsustan minu vaarema koguduse sünnimeetrikast, mis täpselt oli minu pärisvanaonu eesnimi, kas krõnks kunagi nähtud personaalraamatus eesnime Oskar järel oli teine eesnimi või mitte. Ei olnud, oli nähtavasti sünnivald. Vanaonul oli uhkesti viis ristivanemat, kolm neist mulle tundmatud nimed. Leian ka põneva dokumendi, mis on kleebitud meetrika vahele: mu luteri usku vaarema kinnitab seal, et ta ei luba ristida oma lapsi õigeusku (kus oli perekonnapea, st mu vaarisa). Teine naine nii põhimõtteline ei olnud ja poolvanaonu ja -tädi olid seega õigeusu koguduse hingekirjas.
Üllatused jätkuvad. Kontrollin ka vanaema sünniteadet, kus on kirjas juba tavapärasemad kolm ristivanemat. Kui isik, kellest ei ole täpselt teada, kas ta eesnimi oli Joosep või Juhan, oli siiski Juhan ehk Johannes, siis oli mu vanaema ristiisa ühe praeguse tuntud ärimehe ja ekspoliitiku vanaisa.
* * *
Õhtusöök on evolutsiooniline: alguses, külmikust lähteaineid välja võttes on kavatsus teha kotlette, aga et puudub kaks olulist komponenti, aga on muid, saab lõpuks valmis chili con carne.
No comments:
Post a Comment