5.11.10

R, 1423. päev: logisch!

Mida teha, kui avastate, et olete eelmisel nädalal tähtsast failist kogemata tüki vahelt kustutanud ja siis haja- ning rahumeeli salvestanud, nii et mis kadund, see kadund? – Eks ikka pärast esimest paanikat ja muremõtteid, mismoodi kaotsiläinu uuesti kirjutada, meenus sarnane juhtum tudengiajast, kui oma Unixi-kausta kraamimisel käsku del *~ tippides libises sõrm enne tilde vajutamist tärniklahvilt enterile (del *do not try this at home!), aga päästis meil itiabisse, et palun taastage see-ja-too kaust. Nõnda et kirjutasin itiabisse, et palun otsige varukoopiatelt üles see-ja-too fail enne seda-ja-toda kuupäeva. Saan täna tervikliku faili kätte ja edaspidi olen palju hoolikam!

Päeval suundun postkontorisse, aga poolel teel mõtlen ringi ja käin hoopis korteris fotoka järel, et jäädvustaks pärast ilusaid sügisvaateid. Postkastis on kiri pangast, seal on uue kaardi PIN-kood. Küll varsti uus kaart ka tuleb.

Aga mida ei tule, on pildistamisest midagi välja, sest läheb uuesti pilve ja pärast on üldse liiga pime. Sõidan postkontorisse, kuhu reede õhtust hoolimata kolmveerand tunniga isegi jõuab (või noh, buss sõidab seda kaheksat kilomeetrit koguni alla poole tunni), saan kätte Amazoni raamatupaki. Postkontori hakatakse kohe kinni panema ja kõigil on kiire, onkel ei taha dokumenti näha ega midagi. Korteris avan paki, sirvin pisut, siis ruttan poodi (sõites bussiga tehnikakoolini ja oodates seal poe poole suunduvat 16. bussi). Poest komöödia „2012”. Pärast jala tagasi.

Film „2012” ei ole mingist otsast tõsiselt võetav, peale selle, et Wikipedia artikli kaudu jõuan iidsete iidmandriteni ja Wilsoni tsüklini. (Mis oli vanim hiidmanner, mida koolis õpetati? Viimane hiidmanner Gondwana oli, aga kas eelmine, Pangea ka oli? Varasemaid ei mainitud vist üldse mitte.) Filmi visuaalne külg on niigi peamiselt uskumatu silmailu, siis eks ka Amanda Peet ja siis on seal paar võrratut lendamise stseeni (metroorong, lennukikandja). Eesti vaatajatele peaks olema eriti südamelähedane, et üht kandvat rolli mängib pesueht eestlane (kes väänab küll mingit taolist jobu aktsenti, millega Ameerika saksa filmitegijad arvavad rääkivat venelasi inglise keeles).

* * *

Päevapoliitilise diskussiooni kohta märgin, et olen veendunud, et enamik neist, kes Jakob Kunderi moel ambrasuurile viskuvad, kui kuulevad samas lauses sõnu „valgus”, „koordis” ja „P-raamat”, ei ole Leberechti teost ise lugenud ja seega loogiliselt võttes ei sobi nad väitma, et sarnasust ei ole.