R, 1430. päev: töine pidupäev

Suur pidupäev: asutus tähistab ümmargusevõitu aastapäeva konverentsiga. Piltlikult öeldes heljub Globuse herneste ja kartulisalati lõhn koridorides juba mitu päeva.

Olen kohal jube vara, sest üritusele tuleb aukülalisena ka siinmaa õukonna esindaja, rääkimata asjaomasest ministrist ja mitmest kõrgest ametnikust ning mitmest kuulsast külalisest, ning kunagi räägiti, et olge kohal veerand tundi enne algust. No konverents algab 20 minutit kavandatust hiljem.

Esimene pool on pühendatud kõnedele tõlkimise ja paljukeelsuse teemal. Juhtun tähele panema, et kuigi konverentsi töökeelteks on inglise ja prantsuse keel, räägivad prantsuse keeles ainult prantslased ja enamik inglise keeles rääkijatest räägib seda võõrkeelena. Seega siis võiks järeldada, nagu tähedaks mitmekeelsus seda, et muud rahvad peaksid oskama suhelda mõnes võõrkeeles, aga prantslased peaksid saama suhelda emakeeles.

Olemas on tõlge, aeg-ajalt märkan silmanurgast, kuidas prantsuse kabiinis tõlgid juttu žestikuleerides kaasa aitavad. Sellepärast ongi tõlgikabiinil aken, järeldan. Muidu üritan aru saada prantsuse jutust ilma tõlketa; naljad lähevad kõrvust mööda, aga asjalikust jutust aru ikka saan. Esimeses pooles on poliitikateemad, kuigi kõige magusam on uni hoopis teise poole kolmanda ettekande ajal, mis on väga igav ja mu arust konteksti sobimatu (et poola ja inglise keeles kasutatakse kujundeid erimoodi – ja mis siis? See ju ongi nii. (Ent tunnen ventilatsioonispetsialisti, kes kirjutas doktoritöö teemal, kas tuulutamisega saab kuivatada keldreid. Mu oma juhendaja arvas selle peale, et meie teaduskonnas ei oleks sellise teemapüstitusega tööd kaitsmisele lastud, sest empiiriliselt on teada, et saab.))

Tulemata on jäänud üks kuulus esineja, kelle mitmekeelsuse-teemalise ettekande kokkuvõttest konverentsimaterjalides võib oletada, et see olnuks üsna optimistlik (et inglise keel teaduskeelena ei ohusta muid keeli). Kohal on aga teise mõttesuuna esindaja, kelle lennukas mõttelend tuletab pisut meelde prof V loenguid (mis olid küll palju-palju rahulikumad ja vaoshoitumad) ning mis – nii palju kui aru saan – jutustab sellest, kui paha on inglise keele domineerimine. (Alguseks näitab professor, mida ta paljudes keeltes oskab – nendest, millest aru saan, mõistan, et õnneks mitte eriti paljut – ja kui on rääkinud 8 minutit, pöördub professor presiidiumi poole ja küsib üle, mis teema õieti ongi.) Kahetsen, et olen konverentsimapi jätnud oma kappi, nüüd ei ole midagi lugeda; telefonist internetti minna ka ei saa, paistaks saalis välja. (Konverentsimaterjalides oli asutuse ühes tutvustuses foto, kuidas me istume kuskil koolitusel või koosolekul, võetud selja tagant, kõik kuulavad hoolega, keegi ei magagi ega mängi telefoniga. Haruldane fotograafiline õnnestumine.) Kommentaariks võtab sõna üks inglise tõlkija, kes teatab, et teda selline inglise keele mahategemine küll pahandab, et tema ettekujutuses on paljukeelsus mitte suhtumine, et üht keelt tuleks maha teha, vaid see, et kõiki keeli tuleks käsitleda ühtmoodi. Kommentaar saab suurema aplausi kui ettekanne.

Konverents on jaotatud neljaks paneeliks, mida igaüht konfereerib eri inimene. Pärastlõuna esimest paneeli juhatab sisse osakonnajuhataja, kunagine asedirektor. See kuulus külaline, kes oli Eestis ühes „õppetoolis riiuli peal” (st tema koostatud entsüklopeedia) vastab kiidukõnele omakorda kiidukõnega. Tema ettekanne on esimene teadushõnguline, midagi näidatakse ka seina peale.

Pärastlõuna teine paneel on masintõlkest ja konspekteerin hoolega. Tõlkemaailm näib olevat samasuguse pöörde lävel nagu 1990. aastate keskel, kui ilmus tõlkemälutarkvara. Inimtõlkijad seni otseselt ohus ei ole (praegu kasutatakse masintõlget peamiselt üldse tõlkimata tekstide tõlkimisel), aga spetsialisti kinnitusel lisandub masintõlge arvutipõhise tõlkimise töövoogu ühel või teisel viisil väga varsti.

Konverentsi lõppu on ajastatud ka tähtis sündmus: uue veebilehe avamine. Pulti tuleb itiosakonna ülem B ja küsib: „Kes on itimehe parim sõber?” Vastust ootamata kuulutab ta: „Muidugi hiir!!” ja võtab põuetaskust välja umbes 20 cm pikkuse valge riidest hiire. Nagu mustkunstnik tõmbab ta välja järgmise hiire ...ja järgmise ...ja järgmise – näeme, et hiired on kinnitatud pika paela külge. Ta annab ühe otsa kogu konverentsi filminud veebimeistri J kätte ning lõikab ise lindi läbi, millega ongi uus veebileht avatud, see ilmub ekraanile. Uhke, paljukeelne ja näen ka, kuhu läksid kunstilised ülesvõtted meist, mapp käes.

Siis igaks juhuks ka töölaua äärest läbi, sest mine tea, kas ikka tõesti kogu päev töid ei anta. Ongi antud, esmaspäeva hommikuks toimetada. Koos esimese kohvipausi ja lõunapausi ajal toimetatuga seega tihe tööpäev ka konverentsita.

Kõrgmetsa maksimarketis. Tugev tuul. Koos eileõhtuse tugeva vihmaga tähendab, et puud on raagus, kuldne sügis on läbi.

Õhtu on soe (14 °C), sajab. Avan akna, on päris suvine tunne.