Bussifirmast vastatakse, et eilse bussijuhi vestluskaaslane oli tegelikult tema sõiduõpetaja ning mõlemalt võetakse seletuskirjad. Voh!!
Tõlkes on tõlkija püüdnud, vältides sõna challenge tõlkimist sõnaks väljakutse, aga ta on võtnud nõuks tõlkida see sõnaga katsumus, mis pikapeale kisub sama veidraks (nt hindamisprotsessi katsumused).
Eilsest pahase kliendi tagasisidest veel, et see on mu arust liiki, et ise tõlkida ei oska, aga õpetama kange! Alustuseks hurjutab, et lause puudu! No kas tõlkija on telepaat, kui seda ei olnud juba originaalis!! Siis heidab ette, et stiil on vale (vat seda tahaks ma teada, kas kriitikul on samasugust teemakohast tekstikogemust nagu mul, hariduse ja elukutse poolest), ja siis eile juba mainitud asjaolu, kuidas on ÕSist puudunud sõna kogu dokumendis umbes kakssada korda „parandanud” selleks, mis on. Väga halb suhtumine. Teatan kliendiosakonnale, et olen saanud tagasiside kätte, aga ei nõustu ning pärast puhkust annan põhjaliku tagasiside ruudus.
Aga homme algab puhkus ning siis ma tööd ei tee, ma tööd ei tee, vaid viskan jalad seinalee...
Ma pole kolm päeva poodi jõudnud ja korteris on ainsad söömiskõlblikud* söögid, mis ei ole kuivained, toored kartulid, toored sibulad, kohvi, tee ega alkoholjoogid, kaks pisikest topsi pirnipüreed ja kaks väikest poolsulanud kohvišokolaadi. Söön püreed ära ja panen šokolaadid külmikusse tahkuma, aga pärast veendun, et see ikka ei ole minu mark. Kuivainete kapp ilmutab õnneks endistviisi tugevat sarnasust piiramiseks valmistunud linnuse moonakeldriga (kui tünnidesse sissetehtud nooled välja arvata).
* Ma väga põhimõtteliselt ei söö kõlblikkusaega ületanud asju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment