21.11.08

R, 851. päev: on jälle reede

Eile õhtul manustatud roheline tee oli viga, vähkren poole kolmeni, enne kui uni võtab võimust. Näen selle mõne unetunni jooksul imelikke unenägusid.

Nagu ikka, jätsin prantsuse keele hommikule, aga nagu ikka juhtus see, mis juhtuma ei pidanud: avastan vihikust, et peale kokkuvõtliku grammatikapiinamise harjutuse on vastata ka kahele eelmises tunnis antud paberi küsimusele (kas saabub nirvaana, kui kõik riigid järgiksid Kyoto lepet, ja kas teie arvates on tuuleenergia inimkonna helge tulevik). Et ma ei viitsi arvutit lahti teha, et uurida, milles täpselt Kyoto lepe seisneb, kirjutan paberile, et Kyoto leppe järgimine on pigem poliitika- ja majandusküsimus ning oleneb riikide poliitilisest tahtest (st sellel ei ole tegeliku keskkonnakaitsega palju pistmist). Selgituseks kordan lugejatele, et Eestis on levinud veel arusaam keskkonnakaitsest kui üllast aatest, uuemal ajal tänu isand Reiljanile ja tema seltsilistele ka kui korruptsioonist, aga mujal maailmas on see juba ammu suur äri (vt riikidevaheline õhuCO2-kvootide müümine): „Tee keskkonnale heategu: osta uus auto!” — Võeh...

Teise küsimuse vastus on, et ei ole, sest eks tuuleenergia ole sisuliselt päikeseenergia ning Maale saabuv päikeseenergia hulk on konstantne. Kõiki kohti ei ole võimalik tuuleparke ega päikesepaneele täis ehitada [uskugu perekond Sõnajalg, mida tahab], mis tähendab, et sealt saadav energiavoog on piiratud. Pigem loodame selle peale, et paari sugupõlve jooksul (kuni nafta päris otsa saab) leiutatakse kasutuskõlbulik viis rakendada termotuumaenergiat.

Hommikul bussipeatuses ja bussis paarikuune toiterjeri kutsikas; üle tänava ainsal haljasalal umbes sama vana beagle'i-kutsikas. Bussis vahib pool bussitäit inimesi muidugi toiterjeri kutsikat nagu naelutatud.

Prantsuse keeles on teemaks koledaimad reisielamused ja seejärel koleda lennureisi tekst aru saada. Peame paberile kirjutama, millest räägivad jutus mainitud numbrid. No kui jutt on lennukitest, on selge, et 747 tähendab Boeing 747 ja 393 on seega selle reisijate arv. Lennufirmast saab aru, kui pilti hoolikalt vaadata. Ülejäänud tekst on tavalisel viisil üks ülipikk lause. Ei mina tea, kuidas prantsuse telereporterid mitmeminutisi lauseid öelda suudavad: äkki on neil kõrist allpool paigaldatud ventileerimisseade, mis pumpab õhku kõrist läbi, et hingetõmbamiseks ei pea jutuvoogu katkestama, või on nad õppinud rääkima ka sisse hingates? Või on siis lihtsalt üüratu kopsumaht nagu XVIII sajandi kastraatlauljast superstaaril Farinellil?

Ilmaennustus lubab nädalavaehtuseks tuisuvõimalust. Kui lõuna paiku Kirikmäele naasen, on tuul selline, et ajab sea püsti (vingub traataias). Kell 13.40 sajab törtsu lund (umbes minuti).

Tänane tõlkemõistatus: limb bags. Kolleegide hoolika detektiivitöö tulemusel selgub, et limb ei ole teps mitte jäse, vaid vibukaar (vibu on vast lahtivõetuna mugavam kanda kui kokkupanduna), ja nende (ning vibukäepideme) kandmiseks on olemas spetsiaalsed kotid.

Käin Kõrgmetsa maksimarketis printeritinti ostmas (seal just minu printeri marki on, Kirikmäe prisma on selles suhtes väga mannetu, seal ei ole mu printeri jaoks isegi võltstinte). Et tee tintideni viib mööda plaadiriiulitest, märkan, et seal on sarja Absolutely Fabulous 4. ja 5. hooaja plaadid, mida mul ei ole (ma ei ole 5. hooaega kunagi korralikult näinud, seda meil lindi peal ka ei olnud; ka on plaatide peal mitu eriosa). Seega on nädalavahetuse tegevus teada!

Seejärel Kõrgmetsa maksimarketis nädalavahetuseks sööki ostmas. Sinna on tekkinud iidfilmide riiul, kust siginevad mu DVD-kogusse (peaksin koostama uue loetelu) H. G. Wellsi ajamasina-filmi ehk nn morlokifilmi 1960. a versioon, Ozi võluri iidfilm (1939) ja „Mäss Bountyl” (1935), mis olnud ketser David Irvingi teada (Hitler's War) üks Hitleri lemmikfilmidest (teine olnud „Baskerville'ide koer”).

Õhtul alustan oma õpetatava kursuse kodutööde parandamisega, mida on kogunenud suurel hulgal. Parandustest tuleb koostada ka üldistus, mis võtab omajagu aega.

Kinnitussõna on dimitur.

No comments: