K, 856. päev: ahoi, siin jumal

Vastus tähtsale kirjale. Näen, et see on tulnud paarikümmet meetrit nädal aega.

Täna on maas grantiitplaatide peal täitsa kindlalt sool. Eile juba vaatasin, kas on sool või ei ole, aga usinad kojamehed on korrosioonikahjustuste eemaldajate majandusliku heaolu peale mõeldes teinud vahepeal tublit tööd. (Uuematele lugejatele: siinmaal nimelt ei saja kunagi nii palju lund, et kõnniteid peaks lumest puhastama. Kui, siis tavaliselt korraks märtsis, mil see sulab kohe ise ära, või viimati nädalavahetusel, mil sulas esmaspäevaks ära.)

Ülehomme on prantsuse keele kontrolltöö. Kleebin grammatikaraamatusse teemade kohale plastsildid, nii et vajaliku koha saab leida kiiremini ja sildid ei muutu närtsuks nagu vanad pabersildid. Kontrolltöö teema näib taas olevat kogu prantsuse keele kõik grammatikavigurid, õpetaja eelmine kord luges ette, mis tuleb. Samas teada on, et grammatika eest saab töös ainult kuni 15 punkti, nii et kui ma kogu grammatika perfektselt omandaksin (hahaa!), siis saaksin 15 punkti, aga kui mitte, siis saaksin 15 punkti vähem. Seega kahtlen, kas ropul vaevanägemisel on üldse mõtet. Mingi teema peaksin põhjalikult läbi käima, vast subjunktiviidi, aga kõike ei jõua.

Eestis on kodanikupäev ja leht kirjutab, et aasta kodanikuks valiti see mees, kelle algatusel toimusid mais prügikoristustalgud ja kelle usutlusega ning musklipiltidega ajakiri Lilit, mille E mulle viimati kaasa pani, et loe ja vaata, vedeleb mul lugemata kirjanduse kuhilas järge ootamas (ja kuuldavasti ei olnud see mitte sugugi ainus tema usutlus naisteajakirjas). Aiman asjaolu tohutut huumoripotentsiaali: Eesti on nii prahti täis loobitud, et selle koristamisega saab aasta kodanikuks!! Eks näis, millest Kivirähk laupäeval kirjutab.

(Viimane meenutab sõbra meili sellest, kuidas kohtas kodupoes peapiiskoppi Andreas II-t ning talle tulid kohe meelde kõik EPL jumala kolumnid ning tuju läks nii heaks, et peaaegu unustas ära, milleks ta ise poodi tuli.)