Alles mõni nädal tagasi saatis kohalik eesti selts laiali teate, et Eesti tuntud süldibänd on läänefraktsiooni turneel jõudnud siiapoole seitset maad, merd ja mäge. Täna näen unes, kuidas kohalik eesti selts on kohale toimetanud mu kõmulise klassivenna ja teda raha eest näitab. Kohtumine pidi toimuma vanas tööstushallis (milles toimus ka kaks eelmist unenägu, kus ühes olin pikal jalgrattaretkel ja teises oli hallis Jean Sibeliusele kuulunud juugendstiilis masinatööstuse muuseum) ning nägi välja nii, et inimene ostab sissepääsupileti ja siis saab kõmulise isiku käest viis või (kallima pileti lunastanud) kümme minutit igasugu asju küsida. Et ukse taga olijatel igav ei oleks, tehti üritusest ka MSN-ülekanne, kus kõmuline isik oli varjunime Ravimees all. Mõtlesin, et vaat kui tore, ega siis iga päev ole võimalik klassivenda näha, nii läksin minagi, et veeretada mõni sõna juttu ja ammusi aegu meenutada (pealegi kui teda ei olnud suvel klassikokkutulekul), ega pidanud paljuks selleks 10 minutit kohtumisaega osta.
Aga just saali sisenemisel teen silmad lahti ja näen, et taas kord olen võitluse äratuskellaga kaotanud mina ning kell näitab võidurõõmsalt 8.32.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment