E, 840. päev: ammune Komorra

Ostan ära lennukipiletid: kui eelmine teekond kodumaile oli buss–buss–lennuk–lennuk–auto–rong–takso, siis järgmine peaks olema buss–rong–rong–rong–rong–loomaaed–rong–hotell–lennuk–jne.

Saan läbi Hamburgi-raamatu. Algus ja keskosa näis tahtvat ületada Martin Middlebrooki enam kui veerandsada aastat vana raamatut The Battle of Hamburg (1980), sest näiteks kahtles autor märkustes pidevalt, et ta ei tea, kust Middlebrook selle või tolle arvu võttis, ent samas on 2007. a raamat palju värvitum kui 1980. a raamat. Middlebrooki raamatust on üle kandunud mitmeid lugusid, aga kaht eriti meeldesööbinud lugu mitte: kuidas West Wickhami lennuväljalt Briti II suurrünnakule (milles tekkis seninägematu tuletorm ja hukkus umbkaudu 40 000 inimest) startinud Stirling jooksis rikkis kiirusnäidiku pärast rajalt välja ning põhjust otsides leiti, et lennuki kiirusmõõtetoru oli ummistanud ämblik – ning autor küsib retooriliselt, mitu inimelu see ämblik päästis; ning see, et Luftwaffe kõrgeim juht Göring oli sõja alguses lubanud, et ta muudab oma nime Meieriks, kui ükski vaenlase pommilennuk peaks ühegi Saksa linna kohale jõudma, ja kui ta augusti algul 1943 Hamburgi varemetes käis, karjuti talle mitmeid kordi „Meier! Hermann Meier!”, aga Göring oli vähemalt sedavõrd aumees, et talus pilkeid vaikides ja repressioone ei järgnenud.

Autor on hoolikalt uurinud paljusid allikaid, aga mitte varajastest radaritest rääkivaid teoseid, mille tõttu on ta mõlemal korral sellest rääkides, mida tegi Briti lennukitelt heidetud foolium Saksa radaritega, maininud ainult radareid Freya ja Würzburg ning kasutanud nende näidikul kuvatud radaripeegelduse märkimiseks põhimõtteliselt vale sõna blip, kui õige peaks olema spike või peak – blip osutab kaarditaolisele PPI-näidikule (kus pöörlev kiir joonistab radaripeegelduste kaardi), mis 1943. aastal oli ainult Briti pommilennukite navigeerimisradaril H2S ja Saksa seireradaril Jagdschloß; Saksa põhilisi radareid Freya ja Würzburg pöörati ainult vajadust mööda, nendel (ja paljudel muudelgi) näitas põhinäidik üksnes signaali tugevust kauguse funktsioonina, st sakilise joonena (A-näidik, õigemini selle ümmargune variant J-näidik; peale selle oli veel eraldi rõht- ja Würzburgil ka kõrgusnurga näidik, vt see dokument, lk 16). Näitude tõlgendamine (kas müra, lennuk või Window) toimus radarioperaatori peas. Huvilistele uurimiseks ka see raamat: link.

Postituse pealkirjast: Hamburgi suurpommitamise (juuli lõpp 1943) ametlik peitenimetus oligi Operation Gomorrah ja selle eesmärk oli lakooniline: Destroy Hamburg.

Aga raamatu lõpus on huvitav ülevaade Hamburgist sõja järel ning terve peatüki jagu eetikaküsimusi (mille lõppjäreldus on küll pisut vildak, nagu on märgitud Amazoni kommentaaris). Saab teada, mis täpselt oli Saksamaal sõja järel tekkinud majandusviletsuse põhjus: sõja lõpus oli majandus korras, poodides oli kaup, inimesed käisid kinos ja teatris (kui need olid alles). Kahe aasta pärast oli nälg. No põhjus olnud see, et lääneliitlased lasid kõigilt Saksamaa ametikohtadelt parteiliikmed lahti, mille tulemusel efektiivne majandus lakkas toimimast. Rasketööstuse likvideerimine aitas ülesehitustöö takistamisele kaasa; august aitas välja alles Marshalli plaan paar aastat hiljem.