Üles kolmest (3.00). Leian tagasisõidu lennukipileti, mis oli tulnud juba nii ammu, et olin ära unustanud. Seega võtan oma sõnad kahtlustatud jalgrattapostist tagasi.
Kell 4.02 olen maja ees. Sajab ladinal vihma. Taksot ei ole. Helistan. Lubatakse, et tuleb kohe. Tuleb umbes 10 minuti pärast.
Lennureis on kolmes jaos, üle Kopenhaageni ja Arlanda. Esimene ots on mõnusaim, mul on koht akna all, saab magades toetada pea peatoe ja seina vahele nurka. Arlandasse maandub lennuk sedavõrd lippadi-loppadi, et kardan, et äkki sõidab muru peale. Õnneks mitte. Arlandas on aega kolm tundi. Arvuti aku, muide, töötab kaks. Ja ühtki stepslit ma ei näe: kindlasti on see turvakaalutlustel, sest kes teab, vahest mõni rätikuga mees võtab stepslist näiteks kondensaatori täis ja annab lendurile suraka!
Tallinna maandub lennuk veel rohkem lippadi-loppadi. Kui muidu SAS teatab, et kõige lihtsam on tulla neile lenduriks lennuväest, siis see lendur on ilmselt tulnud põllumajanduslennukilt. Lennuk maandub sellise mürtsuga, et üle vahekäigu istunud mehel kukub käest raamat põrandale.
Kohvril on sinine lennukipildiga KLMi silt ära kistud (nöör on alles). Loodetavasti sai keegi õnnelikuks. Sildi järgi paistis kott kaugele silma; tuleb otsida uus.
1.6.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment