N, 413. päev: suured ninad murdsid päid

Kolmveerand kümnest tuleb asutusega kohtuma Euroopa Komisjoni mitmekeelsuse volinik. Kuuldavasti olevat ta viimase 10 aasta kõrgeim külaline.

Tulen tavalisest 20 minutit varasema bussiga, aga laupäeval on ju suurhertsogi sünnipäev ja jälle on see haige liikluskorraldus, et Vabaduse puiestee on kaks päeva varem kinni, et riigi ainus sõjaväeosa saaks tulla oma mäe otsast alla ja aasta aega läikimanühitud nööpide välkudes marssimist harjutada, koos kõigi umbes nelja soomukiga. Et paraad oleks pikem, osalevad selles kuuldavasti ka politsei- ja tuletõrjeautod (kahju, et siinmaal ei ole Tartus ehitatud leivaautosid, need sobiksid üldpilti suurepäraselt) ning need politseinikud, kes autodesse ei mahu, osalevad jalgratastel. Ja vist jalgrattasportlased ka, et ikka riburada pikem oleks. (Et siinmaal on jalgrattarõivaste müük läinud erakordselt hästi, on nad juba kõik ühtmoodi riides, st vormis.) Võiks ju veelgi muid kui oma jalul kulgevaid osalisi paraadi lisada: näiteks ratsutajaid, rulluisutajaid, tõukerattureid... Teisalt võiks ju panna suurhertsogi tribüüni mõne väiksema kvartali serva, siis saaks vähemate jõududega mitu päeva ümber selle kvartali sõita ja jätta mulje lõppematust väest. Aamen.

Ümbersõit jaama tagant läbi on nii umbes, et buss sõidab jaamast (tagasi üle viadukti, siis jaama kõrvalt läbi) postkontori platsini tavalise viie minuti asemel umbes pool tundi. Kui sellise linna, mille kesklinna läbiv liiklusvoog käib üle kahe kitsa silla, liikluskorraldus oleks, kallis lugeja, sinu õlgadel, siis kas sa paneksid ühe neist kaks päeva varem kinni? – Mina ka mitte.

Ka kõrget külalist tuleb 35 minutit oodata. Mis oleks loogilisem seletus kui see, et ka tema pole siinmaa liikluse eripära teadnud ja istub ummikus?

Kohtumine on NHE-maja baaris, kuhu on reakaupa vaheldumisi pandud poolkaarde musti ja punaseid toole. Üsna kooliaktuse tunne on. Saame kõige kõrgemast allikast vahetult teada, kui tähtis on mitmekeelsus, ja et Euroopa Liidu kodanikest tervelt 46% ei oska midagi muud kui oma emakeelt (ei ole ka midagi imestada, sest umbes samades riikides ei kasutata subtiitreid, vaid loetakse tõlked peale). Lõpus võtab direktor volinikult ausõna, et ta saabub kunagi uuesti praegu poolelijäänud arutelu jätkama.

Sajab.

Pärastlõunal vuhiseb akna taga edasi-tagasi ja üles-alla kanakull, vahepeal käib mu toa kohal katusel, siis on aknast umbes 3 m kaugusel. Ta on kiirem kui minu reageerimine ja eriti telefonikaamera.

Kuuldavasti on laupäeval kõik poed kinni ja homme kah ainult 18-ni lahti, kuigi tööpäev lõpeb tavalisel ajal. Which is not nice