Prantsuse keele esimene pool sisaldab umbes kolmveerandtunnist võitlust unega. Teine pool on pisut ärksam. Seekord ei pea ma rääkima enam pingbetoonist, vaid räägime sellest, kes me oleme ja mida tööl teeme. Lihtne!
Avastan, et viimati Eestist ostetud päikeseprillid on, erinedes kaasasolevast kasutusjuhendist (3N), hoopis polaroidid. Nimelt täheldan prantsuse keelest tulekul, et KAD-maja aknad on läbi prillide vaadates imelikult laigulised (eelmiste päikseprillidega ei olnud). Klaasil on P-täht ning värvid on kahtlaselt kontrastsed ja taeva sinisus oleneb pea asendist.
Tööl on toas jube palav.
Nelja päeva pärast on võimukandja sünnipäev, riigi mõlemad politseiautod harjutavad Vabaduse puiesteel paraadi ja on Aadu silla kinni pannud, muidugi mõista õhtuse tipptunni ajal, ja sobivasti on ümbersõiduteel ühes kohas laiusest kaks kolmandikku teetööde pärast kinni.
Õhtul korteriakna taga nahkhiired. Kraadiklaas näitab, et päeval oli 27 °C.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment