Ärkan kella viie paiku selle peale, et väljas lööb välku, müristab ja kallab koledasti vihma. Mürin peab olema väga vali, sest tavaliselt ma selle peale ei ärka (lapsepõlves juhtus kord nii, et äikesetuul surus mu voodi kõrval akna kermoonist lahti, aga mina ei kuulnud midagi).
Sulgen akna ning ühendan läpaka igaks juhuks seinast lahti ja asetan keset toapõrandat (aprillis näitas Eestis saade "Müüdimurdjad", mis juhtub, kui telefoni, millega inimene parajasti räägib, välk sisse lööb).
Tööd on väga vähe. Kell pool viis suundun pangaautomaadi kaudu kardinapoodi (Kõrgmetsa maksimarketi tööstuskaupade osakond), saan sealt kaks rullkardinat elutoa akna jaoks, panen need korterisse, siis uuesti bussi peale ja Kirikmäe prismasse toitu ostma. Tagasi, panen kardinad üles. Nüüd on ka elutoas, kui vaja, pimedus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment