September jätkub.
Maadlen terve päeva 36 lk pika tekstiga, mida on tõlkinud vähemalt kolm inimest, kellel korduvate terminite kokkuleppimine on õnnestunud ainult osaliselt, ning kahjuks ei ole nad eriti edukalt ka suutnud ühes osas esinenud tekstilõike taasesitada mujal, kui vaja. Tekstiarheoloogia tuvastab ka toimetamise jälgi.
Õhtul T. linnakeses poes (kõnnikepid ja uus väike binokkel – vana võin soovijale ära anda, kes ei pane pahaks võimatut teravustamist, suuruse kohta tunduvat raskust ja kujutise ajutist kahekordsust, kui torud kollimatsioonist välja lähevad). Neljapäeviti on sealsed kaubamajad (võimalik, et siinsele elukohale lähimad, sest siinmaal kaubamaju lihtsalt ei ole) lahti kauem, kuni 21 või koguni 22-ni. Ühe kaubamaja ees on silt, et augustis väisab siinmaa lennuvälja D-AQUI. Kuigi D-AQUI on natuke vähem päris (propellerid ega mootorid ei ole õiged ja koosneb tegelikult eri lennukite osadest) kui A-701, A-702 ja A-703, tahan ma ometi selle sõidu ära teha.
Siinmaa jaamas on uute piletikassade ette leiutatud sabatekitamislindid ja kassiirid näitavad, kui aeglaselt nad töötada suudavad. Varem sai osta mis tahes kassast mis tahes piletit; nüüd on kassad jaotatud sihtriikide järgi. Which is not nice. Ja üle kõige tulvab kätelaiutamise viis filmist Titanic (1997), mis toob vaimusilma ette Céline Dioni, which is kohe eriti not nice.
Korteris filmiõhtu, film on Apocalypto. Suurepärane, kuigi hoiatust, et see film on täiskasvanutele, tuleb võtta tõsiselt (ja nõrganärvilistele ka ei soovita). Pärast natuke uinumisraskusi; no kes käskis alustada vaatamist kellaajal, et film lõppes kolmveerand kaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment