L, 3148. päev: teater

Sajab, linnas raamatupoes, kust ma ei osta midagi, niisama käin ja sirvin siit-sealt.

Preestri tänava prillipoes müüakse ka binokleid ja teleskoope, selles seisab onkel ja vahib suure merebinokliga aknast välja. Merebinokliga, nota bene – lähima mereni on viis tundi rongisõitu!

Teises raamatupoes.

Õhtul teatris. Laval sajab päriselt vihma (vihmavarjud lähevad märjaks), plahvatab päris püssirohi, maja kukub ümber, nõud lähevad puruks, ja kui noore naisnäitleja domineeriv silm on parem, nagu tavaliselt, näitab ta otsustavas monoloogis saali minu peale (ja kui vasak, siis minu ja naabervaataja vahele).

Pärast urgitsen hulk aega IMDb-st, kus „Midsomeri” osades me näitlejaid oleme näinud („Midsomerist” näikse läbi kõndinuvat enam-vähem kõik inglise näitlejad; kui nad ei ole olnud „Midsomeris”, on nad kindlasti olnud „Poirot’s”). Kui „Midsomeris” on tuttav nägu, on ta suure tõenäosusega olnud – täitsa hämmastav – külalisrollis „Isa Tedis”, näiteks abikaasa tembutusist tüdinud linnapeaproua selgus pika meenutamise peale olevat olnud Tedi pea segi pööranud kuulus kirjanik Polly Clarke ning ühest vanaprouast kahtlustan, et ta oli „Isa Tedi” esimeses jaos ennustaja, kelle ühe luukerega kaardipakist tõmbas isa Ted välja kolm. Ühe Totoro-naeratuse saatel inimesi mõrvanu näitlejat nimetasin Harriet Schulenburgiks sarjast „Green Wing”. Mitu „Dibley vikaari” näitlejat on ka olnud. Võttepaiku tunneme ära ka siis, kui tegijad üritavad vahetada võttesuunda.