Täna on eeskavas koormustest. (Vat mul tekkis pärast oktoobrikuist pikka ja rasket antibiootikumravi pidev vaikne valu ja vahetevahel süda nagu kloppis, nii et lasin perearstil anda suunamise kardioloogi juurde, kes siis tänaseks on – pärast EKG-d, ultraheli ja Holterit – jõudnud koormustestini. Asjadest edasi rutates öeldagu, et sain selle kokku üle 500 € eest teada, et süda on korras. Valu osutus suvel leitud ja ravitud maoerosiooniks, mida antibiootikum oli ärritanud.)
Üldiselt on mul puudulik ettekujutus, kuidas koormustest toimub, eriti kui maikuises teatris kestis hingamisteede ärrituse katse nii kaua, et pilt hakkas eest minema. Närv ja peavalu, vähe magand, kuigi sama kaua kui eile. Tööjuures rahustav tee, aspiriin. (Osalt ka seepärast, et meenus, et kui tahan aasta lõpuks saada tööaja seisu nulli, pean sel nädalal iga päev minema tööle seitsmeks.)
Arsti juures ootan ligi tunni (14.43–15.40), isegi täitsa rahunen. Jalgrattasõit on u 2 km – on ligikaudu kaks korda pikem kui väntamine Eestis kodust linna; ma tavaliselt nii pikka maad järjest ei vänta ja hiljemalt kinnisvarahoolduse nurgal lasen esimese vabakäigu. Sõit läheb üha järsenevasse mäkke ja lõpus on raskem kui mu vanal Desnal.
Öeldakse, et isegi suurima koormuse all rõhk üle 150 ei lähe ja rütmihäireid ka ei ole, tulge kontrollige uuesti aasta pärast. Tore.
19.12.18
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment