Hommikul aparaati külge panemas. Õhtul jõulupidu, vaja minna enne koeri jalutama. Jään bussist maha, mõtlen, et lähen jala, aga ½ km pärast on teiste busside peatus. Sõidan sealt Kõrgmetsa maksimarketi juurde, sealt jala.
Välisukse võti jääb luku sisse, paindub, ei lähe uuesti sisse, tuleb väänata sirgeks ja siis maha viilida tangidest jäänud täkkeid. Kell õigeks, oli läinud 12 s ette (viimati panin õigeks ilmselt sept TLLst tulles).
Pidu on stiilis „kaheksakümnendad”, kui kohale jõuan, kõlab parajasti Don't Worry Be Happy, mida mäletan nagu 1990. aastate algusest (on siiski 1988, ütleb inimteadmuse kants ja varasalv). Peokorraldaja pärast kurdabki, et firma vabatahtliku DJ nägemus 1980. aastate muusikast – etteantud laululoetelu kiuste – on väga veniv ja katab ligi neli aastakümmet. Peale selle müdiseb bass nii kohutavalt, et lugusid ära ei tunne, või kui, siis ainult bassikäigu järgi, aga no öelge, kas 1980. aastail oli basse? Koolipidude 2×35 W kõlaritest mitte.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment