Pood (mõlemad osakonnad – majatarbed ja toidukaubad), lakke lambid, toas on jälle valge. (Kõik eelmised 6 lampi olid hämardunud poole peale.)
* * *
Õhtul ooper, millega läheb umbes samamoodi kui mitukümmend aastat nähtud tükiga „Kuningas üheks päevaks”, mille kavalehelt võis lugeda, et esietendusel loobiti mädamune, mida me ei uskunud, et ikkagi Verdi! Aga mida rohkem kestis tükk, seda paremini mõistsime, et loobiti asja pärast.
Tänase ooperi kohta kargab inimsuuruste nukkude pärast pähe võrdlus „krdi „Papa Carlo teater”!”, ainult selle vahega, et muistne animafilm „Papa Carlo teater” kestis ainult 9 minutit, aga see kestab 80 + 60.
On ilmselge, et pärast lava- ja kostüümikunstnikke lavaliikumiseks raha enam ei jäänud. Lavapilt on nii kohutav, et kergem on vahtida orkestrit. Nii näen näiteks, kuidas klarnetist haigutab pikalt ja dirigent teda kurjalt vahib.
Mõlemad kardame, et äkki teisele jubedalt meeldib ja tahab vaatama jääda ka II vaatust. Põgenejaid on palju: garderoobis, õues, bussis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment