Iseoma targal juhtimisel rikume mu jope (mis oli stiilis Kenny McCormick meets Michelin), millega käisin muidu koertega jalutamas ja mujal õues kui tööl ja teatris ja mida sügisel Eestis kandsin tervelt kümme minutit, kui pärast viiepäevast maas lebamist käisin rõdul värsket õhku hingamas. Ei mina mõista neid hooldusjuhiste nõiamärke! E arvas, et käsipesu 30° ja mingi tundmatu märk; mina, et sünteetika masinpesu 30° [ok] ja kuivati külm programm. Pärast masinat nägi jope veel välja OK, aga pärast kuivatit enam mitte (voodri suled puntras). Nõndap et saladuslik märk tähendas võib-olla keemilist puhastust [see on siiski kuivati, usu nüüd].
Enne külalise saabumist teisipäeval vaja üle värvida elutoa välisseina aknaalune, mis kipub minema hallitama. See koosneb alumiiniumraamist ja puitkiudplaadist selle sees. Märkasin, et see läheb hallitama mitte plaadi, vaid ainult raami kohalt, mis on elutoas miskipärast üle värvitud. Sama probleem oli vanasti magamistoas, aga sealt kraapisin alumiselt liistult värvi maha ja probleem kadus – külmasild jäi alles ja kondensatsioon sellele küllap ka, aga hallitus tahab kasvada ainult värvil, mitte metallil.
Mahakraapimisvahend on klassikaline pahtlilabidas, mul on käes isegi töökindad (et kraapimisega läheb tera teravamaks ja kui labidas värvikihi nurga tagant välja kargab, on oht lüüa kätt kuhugi terava nurga vastu). Mugavam hoida ka. Värv on raami küljes kinni tunduvalt paremini kui oli magamistoas.
2.12.18
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment