R, 4218. päev: päkapikla

Nagu eile täheldas minuga samu nimetähti jagav karikaturist, sai Tallinna jõululaadast maailma parim sellega, et jõuluvana kamandas hääletama päkapikkude armee. Tallinna miskipärast kuidagi erakordse keskaegsuse rõhutamine võtab mind muidugi kergelt itsitama, sest pärast seda, kui kõigepealt kindralkuberner Paulucci XIX saj alguses (oli Eestimaa kuberner 1819–1829) linnas ringi sõitis ja lasi musta õlivärviga kirjutada igale ette jäänud ärklile, etikule ja tugipiilarile aastaarvu, milleks pidi see olema kadunud (G. v. Hansen, Meine Vaterstadt Reval vor 50 Jahren, 1877, S. 20–21), ja vähe hiljem saabunud klassitsistlikele tüüpprojektidele ning ka mitmesugustele muudele rohkem või vähem laastanud hävingukordadele ja/või sama mõjuga heakorrastamisele on Talinas keskaegsust vähem kui arvata. Nagu ka muudes keskaegse ilmega linnades, on XV sajandist vanemat ollust tänavale näha väga vähe (v.a linnamüür ja kirikuseinad). XV saj oli aga juba keskaja viimane sajand (lõppes mujal maailmas kokkuleppeliselt kas Kolumbuse esimese mereretkega 1492 või ilusa ümmarguse aastaga 1500, Eestis kokkuleppeliselt Rootsi aja algusega 1561).

Aga ega Talina vanalinn nii suur ka ei ole, et seda üsna kiiresti maja-majalt läbi vaadata ei saa, nõnda et siin on kokkuvõte.

Leida: kui palju on Talinas gooti tänavafronti?

Pidasin selleks elamuid, millel on alles niššide või kaubaluukidega viil, gooti portaal, laineline kellukrohv või näha opus revalicum või krohvi alt vabastatud keskaegseid elemente; linnamüüri, teadaolevalt keskaegseid avalikke hooneid ja kirikumüüre ning opus revalicum’is laotud piirdemüüre. Lugesin sisse tõepärased rekonstruktsioonid (Dunkri 9, mis 1970. aastatel lammutati ja ehitati uuesti üles; Niguliste koor, millega tehti sama XIX saj keskel). Jätsin välja renessansipäraseks jne hilisemasse stiili ümberehitatu (sest põhimõtteliselt on Talina vanalinnas enamikul majadel keskaegsed kapitaalmüürid, aga need tänavale ei paista). Jätsin välja teadaolevalt renessanss-stiilis ehitatu (nt pakkhoone) ja historistsistlikud gootikat matkivad majad (nt Scheeli panga, kuigi sellel on varasema hoone barokknikerdustega gooti portaal). Lugesin sisse paar maja, millel ühtki vajalikku omadust ei ole, küll aga on fassaadi asümmeetria seda nägu, et maja on keskaegne ja fassaad on hiljem peale viilu lammutamise, portaali kinnimüürimise ja akende suurendamise suuremalt muutmata (nt Suur-Karja 2). Kruntide tagaküljel olevad keskaegsed hooned ei vastanud sageli ühelegi kriteeriumile ja jäid seega enamasti välja. Tänavafrondina arvestasin juurdepääsetavat ala (veidi suurem kui see, kuhu pääses Google’i tänavavaadet pildistanud auto). Arvestasin ainult linnamüüri sisest ala (all-linn peaväravatest seespool – seega jäid säilinud välisväravad ja Kiek in de Kök arvestusest välja) ning Toompead koos Lossi platsiga.

Tulemused

• Tänavafronti kokku 15,7 km, sellest keskaegset 2,6 km ehk 17% (sellest all-linnas 2,4 km ja Toompeal 270 m). Gooti tänavafronti on kummalgi pool tänavat võrdselt (vasakul ehk paaritute majanumbrite pool 52% ja paremal 48%).
• Keskaegseim tänav: Raekoja (gooti tänavafronti 84%). Edasi Börsi käik (75%), Katariina käik (72%), Tolli (62%). Rohkem üle 50% gooti tänavafrondiga tänavaid kui need neli Tallinnas ei ole.
• Tänavad, kus gooti tänavafronti on 26…50%: Oleviste (49% – üks külg on Oleviste), Vaimu (48%), Laboratooriumi (47% – üks külg on linnamüür), Pühavaimu (36%), Gümnaasiumi (35% – üks külg on linnamüür), Munga (35% – üks keskaegne maja ja pikk opus revalicum’is aiamüür), Kiriku (33% – üks külg on Toomkirik), Kiriku plats (29% – üks külg on Toomkirik) ja Rüütli (27%).
• Tänavad, kus gooti tänavafront puudub üldse (0%): Apteegi (Raeapteek ja Raekoja platsi must nurgamaja on renessanss), Bremeni käik (linnamüüri sees on selle ainus külg klassitsistlik Nikolai kirik), Kiriku põik, Kohtu, Kooli, Kullassepa, Lossi plats, Mündi, Nunne (linnamüüri sees olev osa; vastu Toompea nõlva on alles eesvärava müüri), Pagari, Piiskopi, Rahukohtu, Rataskaevu (Sittowi maja fassaad on gootika minetanud), Rutu, Suur-Kloostri (see läheb läbi linnamüüri, aga ääres keskaega enam ei ole), Toom-Rüütli, Väike-Karja, Vana turg (pakkhoone on renessanss, Scheeli pank on historitsism, Peppersack on Viru 2), Vana-Posti, Voorimehe.
• Pikima summaarse keskaegse tänavafrondiga tänavad: Müürivahe (241 m – sh 173 m linnamüüri), Laboratooriumi (223 m – sh 183 m linnamüüri), Katariina käik (189 m – dominiiklaste kloostri kirik ja enamik õuehooneid), Pikk (156 m – Suurt Rannaväravat arvestamata), Rüütli (154 m), Lai (145 m), Toom-Kooli (141 m – Väikse linnuse põhjasein, ainus 1684. a põlengus säilinud elamu (mille krohvita sein on opus revalicum’is), toomkirik), Pikk jalg (136 m – keskaegne on ainult linnamüür; Toompea tugimüür on hilisem, keskajal oli tänav palju kitsam), Pühavaimu (118 m).
• Tänavad, kus keskaegset tänavafronti on alles alla 10 m (üks maja): Sauna (9 m ehk 3% – nr 4; nr 10 on hilisem), Hobusepea (8 m ehk 5%)
• Tänavad, kus keskaegset ollust on vähem kui arvate (* = linnamüüri sees): Raekoja plats (14% ja 38 m – ainult raekoda), Lai* (14% ja 145 m), Pikk* (14% ja 156 m), Vanaturu kael (13% ja 10 m – üks maja), Sulevimägi (12% ja 28 m), Suur-Karja* (12% ja 32 m – nr 2, 10 ja mõlemad nr 12 majad), Lühike jalg (11% ja 21 m), Väike-Kloostri (9% ja 11 m – Nunnatorn ja jupp linnamüüri), Dunkri (9% ja 20 m), Viru* (9% ja 28 m – nr 2, 8, 22) ja siis kõik 0% tänavad.