P, 4234. päev: vana arhitektuuriraamat

„Tiroliana” läbi.

* * *

Loen jõuluks saadud vanaraamatut Estonian Architecture: The Building of a Nation, Helsinki: The Finnish Building Centre Ltd. (Rakennustieto Oy) 1992.

Te ilmselt seda haruldust näinud, veel vähem lugenud ei ole, sestap tutvustan.

Selle on kirjutanud eesti keeli kunstiajaloolane Liivi Künnapu ja „tõlkinud” inglise keelde (täpsemini mingisse elukaugesse TRÜ-inglise keelde, mida päris maailmas ei eksisteeri) keegi „Krista Kacr”. Õ-tähe tüpograafia on käinud kirjastusele üle jõu ja muid spellerieelseid trükivigu on ka. Tähendagem, et autori abikaasa Vilen K. tootis 1980. aastatel aaride viisi 1970. aastate jubedust nimetusega postmodernism, mis tunneb ainult ruutu ja ringjoone kaart ning mis Eestis materialiseerus rahvusraamatukogu (arh Raine Karp), Pirita tee plekist bussipeatuste ja lugematute kolhoosikeskustena. Raamatust on seda kolmandik. Sellele stiilile olnud Eestis iseloomulik ka, et arhitektid olid mitte enam tehnika-, vaid kunstiharidusega ning päris täpselt ei teadnud, kas valmis joonistatud maja ja nende ažuursed ruutjad ilustused ka seisavad (varem olid arhitektid õppinud Tipis ja saanud tugevusõpetust, aga nüüd pidid arvutused nende eest tegema lk 85 manatud „asjatundmatud bürokraadid”).

• Sissejuhatus, lk 9 (Vilen Künnapu): Tartu Ülikool tegutses samal ajal kui kloostrid. Pirita kloostri viilust* (meie õppisime seda terminiga gable ja faktiliselt oli meil koduloo õpikuks üks inglise keelde tõlgitud Tallinna muististe raamat) on saanud „triangular pediment” – Visual Dictionary of Architecture ütleb (p. 268), et pediment on Kreeka templi frontoon, kolmnurkne ja madal (vrd ka Wikipedia).
• Lk 14: ehitusinsenerid (p.o civil engineers) ~ „construction engineers”, arhitektibürood (p.o sõnaga bureau) ~ „private offices of architects” (nagu olnuks arhitektidel peale tavaliste kabinettide ka erakabinetid), ringmüür (p.o town wall) ~ „the circular town wall”; EÜS maja tänavanimeks öeldakse lk 14 „1 J. Tónissoni Street” ja lk 15 „Tonissoni”. Üldiselt on kõik aadressid stiilis „6 Lahe Road” (mistaolise moondamise kohta olen ise õpetanud, et välismaist lugejat ei huvita, kas tänava ääres kasvavad puud või mitte, ja mõelge kirjakandja peale, kes peab sellele aadressile saabuvad kirjad kohale tooma).
• Lk 15: Tallinna Reaalkool ~ „a secondary scientific school” (tänapäeval nimetab Reaalkool end Tallinn Secondary School of Science, aga usutavasti viitas kooli asutamise ajal nimi saksa kooliliigile Realschule, mis on umbes nagu põhikooli ja gümnaasiumi vahel.
• Sõjas hävinud majade kohta öeldakse, et need lammutati („demolished”, nt Kalevi seltsi maja Pirita teel ja lk 16 vana Vanemuine).
• Lk 18: Märtsirünnak ~ „a Second World War Russian army bombing raid” (army on täpsemalt öeldes jalavägi; suurriikidest oli viimane, kellel lennuvägi allus jalaväele, vist USA, lennuvägi iseseisvus seal Teise maailmasõja ajal; Inglismaal, Saksamaal ja N. Liidus mitte. Pealegi pommitas sügavat tagalat strateegiline lennuvägi ADD, mis allus otse väejuhatusele ega olnud seega päris lennuväe osa.)
• Lk 18 kaldteed (ramps) Pärnu mnt 10 hoovis ~ „inclined roads” (kaldu maanteed, haha). 
• Burmani laululava (1923) nimetatakse (lk 20) „grandstands for the Singing Festivals audience” (ehk nagu viibinuks seal hoopis publik) ja Kotli-Seppmanni oma (1957–1960; lk 50) „Song Festival Dais”.
• Lk 20 seisab must valgel, nagu olnuks tütarlaste kaubandusgümnaasiumi maskid ja öökulli teinud teine arhitekt Alfr. Rosenberg (tegelikult oli see mitte hilisem sõjakurjategija Alfred, vaid Aleksandr, vähetuntud peterburglane). 
• Kõik tehnikaülikoolid on „college of technology”, näiteks lk 26 Riia (mis ise nimetab end praegu Riga Technical University), TTÜ (mis ise nimetas end ennevanasti Tallinn Technical University ja nüüd kuidagi teistmoodi), lk 27 TU Darmstadt (millel inglise ametlikku nimetust ei olegi). 
• Lk 29: Pärnu mudaravila ~ „Pärnu Bathing Station”, nagu oleks tõlkijal teadmata, et see on hoopis muu asutus ja hulk maad teises kohas kui Pärnu rannahoone.
• Lk 34: Kadrioru staadioni tribüün ~ „the reviewing stand of the Kadriorg Stadium” (spordivõistluse vaatamine ei ole kuidagi reviewing; teine samast kandist raamat, kuulus ehitussõnastik RIL 199 (1994) ütleb tribüüni kohta lihtsalt stand)
• Lk 34: [linna] arhitektuuripilt ~ „architectural picture” (ütleksin selle kohta cityscape, mis sõna aga 1911. aastal ei olnud veel olemas ja sestap seda ka TRÜs ei õpetatud).
• Lk 35: Vasalemma marmor ~ „marble from Vasalemma” (tõlkija ei ole teadnud, et Vasalemma marmoriks nimetatav kivim ei ole marmor).
• Lk 37: tuletõrjemaja (fire station) ~ „Fire Service Building”. 
• Lk 40: Kaitseliit (Defence League) ~ „Defence Guard”, barokkloss (Kadrioru) ~ „baroque castle” (sõnad baroque ja castle üldiselt välistavad teineteist, teise kadumise ja esimese tekke vahel oli poolteist sajandit).
• Lk 41 on mõistatuslik sõnapaar „romantic culture”, mida oletan tähendavat mitte romantikat, vaid romantismi, mida peaks inglise keeli ütlema hoopis romanticist culture. 
• Lk 44: insener-projekteerija ~ „engineer-designer” (seda nii ei öelda).
• Kogu raamatus on raudbetoonist saanud „ferro-concrete”. Sõna-sõnalt võttes ei ole see päris vale, aga mu arust on selles rauad teisiti kui tavalises raudbetoonis (reinforced concrete) – hm, eelmises elus lugesin raudbetoonist sadu teadusartikleid ja sellist nimetamist XX saj II p ei mäleta. 
• Lk 52: raudbetoonelement ~ „ferro-concrete panel” (eesti keeli nimetati neid siis paneelideks küll, aga paraku mitte inglise keeli: slab jne); tuhkbetoon (fly ash concrete või ka slag concrete) ~ „kukermite” (Eesti Vikipeedia andmeil olevat see põlevkivituhk ise); mullbetoon (porous concrete) ~ „foamed concrete” (see on vahtbetoon); individuaalprojekti[de] alusel (nonstandard design?) ~ „according to the individual project” (tõlkija ei ole teadnud, et ehitusprojekt ei ole project); Olümpia hotell ~ „the Olympic Hotel”; sõim rahvusvahelise stiili aadressil.
• Lk 56: paekallas (limestone cliff) ~ „limestone bank” (tõlkija ei ole teadnud, et bank on ainult jõekallas).
• Lk 58: juurdeehitus (extension) ~ „addition”.
• Lk 59 (Pärnu KEK): „The north elevation of one apartment, containing a 740 meter internal street and facing a main road, is especially impressive.” (Tagasitõlge: „Ühe 740 m pikkust sisetänavat sisaldava ja ühe põhimaantee poole vaatava korteri põhjakülg avaldab eriti suurt muljet.” Ei saa aru.)
• Lk 60: Saaremaal ~ „in Saaremaa island”; viirutatud (striped) ~ „stripes”; sisetänav (glazed arcade?) ~ „inner street”.
• Lk 66: vestibüül (lobby) ~ „vestibule”
• Värska mudaravilat (mud bath spa?) nimetatakse lk 68 ja 70 „mud cure establishment”.
• Nagu juhtus laululavaga, erineb radikaalselt ka sõjaeelse ja -järgse Pirita rannahoone nimetus: Kuusiku, de Vriesi ja Soansi rannahoone (1929) on „Bathing Station” (lk 26), Roosna rannahoone (1979) on „Beach House” (lk 83). Ma’p ole kindel, kas 200 m pikkune hoone saab ikka olla house.
• Lk 85: õppehooned (campus?) ~ „study buildings”.
• Ja lk 87 on lõbus trükiviga „Konsiori Street in Tallinn”. 

* Ükspäe tekkis vanade fotode tuvastamise rühmas arutelu, miks on Pirita kloostri viil väljapoole viltu. Mõni oletas seda keskaegseks ehitusnipiks (et kaupa olla kergem luugist sisse tõsta), mida ma siiralt ei usu – nii peen keskaja ehituskunst ka ei olnud, pealegi kui Pirita kloostri viil on viltu sirgena, st teada on viltuasend viilu tipus ning seina ja viilu vahelise karniisi kohal, viimane on täpselt proportsionaalne kõrgusega jalamist ning viltuasend isegi viilu tipus on müüripaksusest väiksem. Ka mitmel vanalinna kaupmeheelamul olla viil veidi väljapoole viltu. Oletan, et põhjus oli horisontaalne vajumine mingi rõhtsuunalise jõukomponendi toimel; pealegi remonditi Pirita viilu 1905 ja võimalikke vajumispragusid sellest ajast enam ei ole. Rõhtsuunalise jõu tekitas kas pööningule ladustatud kaup ja selle ebasoodus toestus (mis toetus viilule rõhtsuunas, mitte külgmüüridele või piilaritele) või pigem teine projekteerimisviga: lääneseinal puuduvad tugipiilarid. Võlvid, täpsemini arkaadkaared toetuvad lääneseinale, mis ei ole paksem kui kiriku muud seinad, kuid muudel seintel on arkaad- ja vööndkaarte kohal tugipiilarid. Võimalik, et võlvijad eeldasid, et viil on massiivne ja koormab lääneseina nii, et tugipiilareid ei ole vaja (nagu mu teada ei ole tugiviile Oleviste kõrgseintel), aga viil ehitati õhuline, nii et 28.8.1941 reidilt tulistatud lahkuva ristleja mürsk tekitas viilu ainult väikese augu, mis on seal seniajani (rühmas keegi mainib, et teine lennanud läbi kaubaluugi ava).