Altnaabriraisk, kes võiks olla ereda näitena õppe-lõhnaplakatil „Suitsetaja haiseb!”, teeb tasa kõike seda, millest ta eile meid ilma jättis: ilmub rõdule lehatama juba enne poolt seitset hommikul, kombekohase köha ja röginata. Eile nimelt, kui õues oli 32 ja toas 34, avastasin mingil hetkel, kui päike oli akendelt ära keeranud, et teda ei ole, ja et tol hetkel oli õues ainult 28, hoidsin kõik tänavapooksed aknad lahti, õige mitu tundi. (Hoidsin veidi ka õuepoolset, aga naaber Viktori piltidega noorik hakkas sealpool haisutama ja tõmbetuul imes selle tuppa.) Aga lootused, et mister Haisuste on pühadeks ära sõitnud või saanud kuumarabanduse, ei täitunud, sest veerand kümme õhtul alustas ta jälle.
2014. a varukooipaga ketas töötab, see on 1 TB ja seal on ainult digifotod. Rõõmustan, et arvuti temperatuur on ainult 32 °C, aga siis selgub, et andur on tulnud lahti ja lebab laual.
Loomaarsti juures, koerte süstid. Siis poes, 2 ventilaatorit (suur elu- ja väike magamistuppa), Schotti müts, muruseemet (mille külvan vanast kõvakettast üle jäänud karpi). Bussiga tagasi. Järgmise bussiga toidupoodi, tagasi ka.
Edasi läheb päev sedasi, et kopin digifotode varukoopiat aasta kaupa uuele kõvakettale, jälgides ühtlasi ilmaennustust, sest aasta maht on >100 GB ja laadimiskiirus 6…10 MB/s, et saaks enne äikest valmis. Kella 12ks lubatud tugevat äikest ei ole kl 19ks tulnud ega tule hiljem ka.
Ventilaatorid saan ka käima. Ühe panen puhuma suurde tuppa, teise arvutilauale, kus puhub toaõhku ventilaatoraluse poole. Tekitan isegi mõningase koonduva tuulekanali, kattes selle Pariisi 1 : 100 000 kaardiga aastast 1897 (teraselõige tsellofaantaskus, just paraja suurusega, ostetud detsembris, koos teise sama vana graafilise lehega, mille ostsime sünnipäevakingiks).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment