P, 3584. päev: ooperis

Õhtul ooper „Häda laisale, kes tahab saada püsti rikkaks”. Väga hea bass.

Ka selles tükis peategelane ainult näitleb (tal on katarr, teadustab teatridirektor), laulab lava servas viksis ülikonnas noor Mehhiko tenor. Ta on laval ainult täpselt rolli lauluosa, nii et kui ta hiilib noodipuldi taha ja selle tule süütab, ei ole raske arvata, et kohe varsti kargab lavale ka peaosaline. Seekord näitlev laulja üle ei näitle nagu esimene kord ning esitus (suu liikumine vs. laul) ei loksu edasi-tagasi nagu eelmine kord.

Lavakujundus on äge (pärast ostan sama ooperiga plaadi, mis on ka väga tore, aga selle kujundus on vanaaegsem). Tagapool on koht, kuidas peategelane vanakuradi mahitusel joob ja laaberdab, mis on lavastatud sedasi, et vanakurat ja peategelane sisenevad, kaelakuti, peategelasel särk püksist väljas ja käes viinapudel, saali vasakust uksest ja laulavad end põiki läbi saali, kadudes pärast lava paremas servas kulisside vahele. Õigemini kõnnivad nad kaelakuti kolmekesi, kolmas on see tegelikult laulev, viksis ülikonnas noor Mehhiko tenor.