Täna on kunsti- ja vanavaramess. Sõidan kohale ja käin läbi; mess on rohken seda nägu, nagu pilati sarjas Hale and Pace sarja Antiques Roadshow:
Hale: This …
Pace (naeratab, nägu ootust täis)
Hale: … is absolutely worthless, …
Pace (näol suur pettumus, viskab hinnatava portselaneseme pahaselt katki)
Hale: … unless you are a serious collector, in which case it is worth thousands.
Hinnasilte üldiselt ei ole. Kolm tooliennistajat ja mitu pildiennistajat näitavad, kuidas nad töötavad. Üks naaberlinna antikvaar on kaasa toonud kogu oma siinkandi kaardikogu (uusajal trükiti siinkandi kohta palju kaarte ja linnaplaane, hinnad on vahemikus 150–1300 €/leht) ning mõne iidraamatu. Jätan aadressi meelde. (Naaberlinnas vürstipaleest ja ajaloomuuseumist üle tänava, kohe madratsipoe kõrval.) See on ka ainus boks, kus pikemalt peatun. Mul muidugi on teatud vanavarahuve, aga siin neid ei ole (vähemalt mitte töötavas seisundis). Mess on rohkem neile, kellel on kodus tekkinud tühi sein, mille jaoks on vaja seinasuurust renessanssmaali. Vähemalt kaht või kolme Mirót näen ka. Kõikvõimalikke nipsasju elusuuruses metallsisalikest ajaloolise kandetõllani ka.
Sajab lädinal vihma, teen märjast bussiaknast kunstpilte.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment