P, 3605. päev: jazz 100

Täna, täpselt 100 a pärast seda, kui bänd nimega Original Dixieland Jass Band sõitis New Yorgis Victor Talking Machine Company hoones 46 West 38th Street liftiga ülemisele, 12. korrusele ja tekitas seal naljalugu  Livery Stable Blues plaadistades ajaloo esimese jazzsalvestise (link), särab päike ja on soe. Käime hommikul poes (käruga) ja kohe pärast seda koertega metsas, sama marsruuti pidi kui nädal tagasi.

Täna tuleb karbist välja kasutusele ka ultrahelipuhasti. Puhtamaks saavad ehted, E vanad prillid, mu Swisschamp, kirjutussuled.

* * *

Terve õhtu joonestan, nii et selg kange. Algul konstrueerin Kuressaare Pika Hermanni ehk vahitorni I korruse [veidi eksliku] põhiplaani järgi kõigi korruste plaanid (ah küll on mõnus, praegu guugelda telefonist, saab kohe välisvaated kätte, ei ole vaja arvutit avadagi), siis alustan itta vaatava püstlõike joonestamist. Et torni läänenurga veerand oleks nagu ära võetud. Aluve pidas väikest torni linnuse vanimaks osaks ja seetõttu ilmutas raamatus selle kõikvõimalike ehitusosade mõõtmeid, aitäh ja suur tänu! (Kuigi üks argument, miks ta sedasi arvas, oli, et torni ehituskvaliteet olla igas ilmakaares selline, nagu oleks see määratud seisma üksi, ilma muu linnuseta, aga seletamatul kombel jäi tal kahe silma vahele seesama „ehituskvaliteet” muust linnusest varjatud osas, isolatsioonišahtis, mida vähemalt torni ukseava mõõtmisel pidanuks nägema. Või kasvõi filmis, kus Gabriel püüab august välja ronida, augu üks sein on Pika Hermanni oma.) Aluve mainib näiteks torni moonalao (keldri) mõõtmeid ja saab teada, et keldri põhi (Aluve puhastas välja selle keskaegse põranda, mida oli eelmine kord puhastatud hiljemalt XX saj I poolel) on isolatsioonišahti põhjast 2 m kõrgemal! Mul on varem jäänud mulje, et sama kõrgel. Kesse nii täpselt sügavusse vahtida oskab. Ja moonalao põranda all on torniseintega monoliitne müüritis, mis tähendab, et moonalao põhi on ligikaudu praeguse maapinna kõrgusel, aga keldrikorruse vahelduva kõrgusega põrandast veidi kõrgemal.