L, 3604. päev: repro

Käime naaberlinnas söömas. Ostan antikvariaadist dtv atlaste sarja muusikaajaloo (3 €, I kd, süstemaatiline üldosa ja ajalugu kuni renessansini). Üldosas on näiteks üksipulgi seletatud, mis on ühegi pilli sees ja kuidas tekib selles heli.

* * *

Tegin paar nädalat tagasi 9 × 6 cm laifilmikaadri ümberpildistamise raami, täna õhtul jõuan siis pildistamise endani.

Aastail 1989–1991 pildistasin 12 filmi (à 8 kdr, kokku 96 võtet) vanaisa lõõtsfotokaga, mille piltidega on kurb seis, et neist ei olnud seniajani täpset ülevaadet. Fotoka säriaegadest töötas enam-vähem korralikult ainult üks (u 1/15 s), teravustamine oli ebatäpne (ja nagu filmifotokaga ikka, sai tulemust näha alles mitme nädala pärast) ning alati tuli meeles pidada, et keeraks filmi pärast võtet ikka edasi. Ilmutada tuli käsitsi; laifilmi servas perforatsiooni ei ole, kaader on peaaegu filmi servani, kahel filmil ei ole ilmuti ulatunud päris paagi laeni, kaadri ülaserv on kadunud (juhuslikult on film olnud niipidi).

Täpset ülevaadet ei ole sellepärast:

• Mu enda suurendi tegi ainult 36 × 24 mm, 24 × 18 mm ja 13 × 18 mm kaadrit ning sinna laifilm sisse ei mahtunudki.
• Umbes samal ajal hooldasin fotograafist sõbra fotolaborit, kus oli profisuurendi Krokus, mis tegi kuni 6 × 6 cm kaadrit, nii et kui nendest laifilmikaadritest üldse on paberipilte, on need kas kaadri 6 × 6 cm osast või kontaktkoopiad.
• Ka skanneriga ei saanud nii suurt kaadrit skannida normaalselt: skanneril on filmilt skannimiseks eraldi lamp, mis valgustab u 40 × 28 mm ala; skannisin siis niisama skanneri klaasilt, eraldi lambita, valge paber kaadri taga, valgus käis skanneri klaasi alt skanneri tavalisest lambist seega kaks korda läbi emulsiooni. Alavalgustatud (hõredad) ja normaalse säriga kaadrid sai skannida niimoodi täitsa OK, aga ülevalgustatud (tihedaid) kaadreid mitte.

Algne kava: raam püsti, fotokas statiivi otsa selle ette. Raami taha u 10 cm kaugusele kalkapaber. Selle taha seinale kirjapaber, kalka- ja kirjapaberi vahele kaks Traumfliegeri orivälku, vaatega seina poole, ees kalkapaberist hajutid. Tulemus: mitte s…gi ei paista (välgud on liiga nõrgad).

Teine katse: keeran välgud kaamera poole. Ikka ei paista midagi. Kaadris on veidraid varje. Kustutan kolikambris lambi ära – krt, kaader on üldse pime!! Selge, välgud ei aita üldse.

Kolmas katse: keeran seljataguse seinalambi välja, võtan välgud ära. Valgustus on siis sedasi, et seinal olevat kirjapaberit valgustab küljelt tagant ülalt seinalamp, sealt tuleb valgus läbi kalkapaberi ja läbi negatiivi fotokasse. Tühjalt proovides näib olevat valgus ühtlane.

Ava f/8, säri mõõtmine kaadri keskelt, säriaeg selle järgi, et kaader tuleks normaalse säriga (kontrollin histogrammilt). Säri mõõtmiseks ja pildistamiseks panen üle objektiivi ja negatiiviraami musta papi. Umbes poole pealt täheldan, et peegeldun ise paremale tumedale kaadriosale peale; võtan need kaadrid uuesti, hoides objektiivi kõrval kummalgi pool musti pappe. Kaabelpäästikut ei viitsi otsida, autoknips 10 s.

Objektiiv on EF-S 17–55 f/2.8, sellel selle pikk varjuk, teravustan käsitsi (ekraanilt, suurendusega, sageli emulsioonikriimude järgi!), teravaid kaadreid on negatiividel vähe, peamiselt on värisenud. Kaader minimaalkaugusel on pisut suurem kui 9 × 6 cm kaader, nähtava raamiosa järgi saab hiljem väänata pildi sirgu.

Nõndaviisi saan siis ümber võtta kõik kaadrid, ka ülevalgustatud. Kahest, millest märkmeis ja digikoopiate juures on sisuks „TÜHI”, saab pisut isegi aru, mis ja kus.