- NDR 4 korda
- Das Erste 2 korda
- WDR 1 kord
Hommikul lennujaamas E-l vastas.
Korrastan aadressiraamatut.
Filmid: Florence Foster Jenkins (2016), National Lampoon’s Vacation (tagumine kolmandik), National Lampoon’s Vegas Vacation.
* * *
2016. aasta kokkuvõte
Käisime ooperis 4 korda, kontserdil 10 korda (neist umbes neljal ainult mina), teatris 8 korda; Kella kõrtsis 21 korda, Ookeanis 13 korda, Vanas Taos 4 korda. Astusin, Eesti telefon taskus, alates juuni lõpust 251 tunni 57 minutiga 1 221 947 sammu, kulutades liigutamise peale 120 megakalorit (139 kWh; peale selle kütsin iseendaga maailma 355 megakalorit e 413 kWh). Sõidukis viibisin 156 tundi 7 minutit, lugesin telefonist raamatuid 28 tundi (juuni lõpust, meenutagem; avastasin elektroonilised Google’i raamatud umbes veebruaris).
Muidu raamatuid lugesin aastaga 71 tk (13 544 lk), mis oli 95% lugemisest 2015 (keeleti: de 7230 lk, 207% lugemisest 2015; en 1913 lk, 47%; et 3905 lk, 66%; fr 385 lk, 73% jne). Päevas keskmiselt 37 lk, riiulil oleks see (koos kaantega) 0,96 m (2015: 1,06 m). Teemati: ajalugu 3768 lk (2015: 3186 lk); arhitektuur 1228 lk (2015: 808 lk); foto ja film 0 lk (2015: 612 lk); geograafia 1190 lk (2015: 1550 lk); huumor 1893 lk (2015: 1525 lk); keeleteadus 582 lk (2015: 551 lk); kunst 652 lk (2015: 0 lk); laevad 494 lk (2015: 256 lk); lastekirjandus 383 lk (2015: 1065 lk); loodus 0 lk (2015: 1743 lk); meditsiin 636 lk (2015: 0 lk); muusika 296 lk (2015: 0 lk); politoloogia 0 lk (2015: 68 lk); romaan 1333 lk (2015: 875 lk); muu tehnika 0 lk (2015: 1534 lk); lennundus 833 lk (2015: 471 lk) .
Aasta parimad raamatud (nende seas – väga kõrgel – on ka äia mälestused, mida ma pingeritta ei pane):
- Oskar liebt … (link)
Oskar on vares, kes armastab teha paljusid asju - Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses (link)
Kõige põhjalikum monograafia Kuressaare linnuse ja kindluse arengu teemal (küll aga mitte kirjeldav, nt konvendihoone täpseid põhiplaane seal ei ole – seni täpseimad on paraku Kalvi Aluve 1980. a raamatus, vaba käega joonistatud, neis on mitmeid vigu ja usutavasti on osa asju pandud silma järgi.) -
Bettler und Gaukler, Dirnen und Henker: Außenseiter in einer mittelalterlichen Stadt. Köln 1300 - 1600 (link)
Kerjused, veiderdajad, nõiad, litsid ja timukad keskajal, autentse materjali, peamiselt Kölni linnaarhiivi avaldamata ürikute põhjal. - Museumsführer. Internationales Maritimes Museum Hamburg (link)
Vägeva muuseumi üllatavalt põhjalik juht. Pigem isegi kompaktne mereentsüklopeedia. - Kurz nach sechs kommt die Echs (link)
Kell saab kuus ja sisalik tuleb töölt koju. - Vembumees Vilde (link)
Vene ajal räägiti Vildest ainult kui igavast sotsiaalkriitilisest kirjanikust, kuigi Vilde nooruspõlves tunti teda rohkem Nalja-Vildena. See raamat üritab muistset hiilgust tagastada. (Lugege Vildet, see harib – sellise sõnaosavusega eesti kirjanikke teisi ei ole. Tema kogutud teosed on ilmunud kahes väljaandes, nii et neid saab igast vanaraamatupoest, hea õnne peale koguni üksikteoste esmatrükke.) - Maailm arlekiini kuues (link)
Voldemar Panso teine reisiraamat, 1960. aastate reisidest Soome, Inglismaale, Indiasse ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Teatrimees vaatleb elu ja inimesi. (Aga faktitäpne ta ei ole: Wellingtoni esimene linnapea Francis Kitts ei olnud eesti päritolu Kitse Värdi, vaid sakslane jne) - Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis (link)
Eesti muinasaja viimased kaheksa sajandit, uued uurimistulemused ja üle vaadatud vanad leiud. - Päevaraamat (Joh. Aavik; link)
Keelemehe mõtteid elust ja keelest, koolist ja muusikast, endast ja preilnadest. - The Faithful Executioner: Life and Death in the Sixteenth Century (link)
Nürnbergi kauaaegse timuka Franz Schmidti (u 1555 – 1634) õudne elulugu. Timukaamet oli pärilik ja põlatuim elukutse üldse; Schmidt päris selle isalt, kes oli saanud timukaks juhuslikult, aga ametist enam lahti ei saanud. Schmidt võttis elueesmärgiks ametist lahti saada ja perekonna au taastada – aga selleks pidi ta töötama oma ametis suurepäraselt. Ligi nelikümmend aastat. Schmidt pidas päevikut (õigemini tehtud tööde loetelu, koos hukatute süütegude hoolika eritlemisega), oli täiskarsklane, eeskujulik kodanik, tõenäoliselt ka luuletas ja proovis astuda meisterlauljate sekka. Hiljem tegutses arstina, keiser taastas ametlikult perekonna au, maeti auväärsete linnakodanike kalmistule. - Sule ja skalpelliga (link)
Arstiteadlase Siegfried Talviku reisikirju ja artikleid. - Sarema jutto ramat [J. W. L. v. Luce, 2. tr 1843] (link)
Üsna algupärased rahvavalgustuslikud lood, millest igaühest kostab üleskutse, et kes tööd teeb ja on hoolikas ja lahke ning kes õunapuid või kartuleid kasvatab, selle õuele tuleb rikkus. Koos meditsiininõuannetega (kolmveerand sajandit enne Kreutzwaldi „Kodutohtrit”). - The Calligrapher's Bible (link)
Ilukirja ajalugu 100 tähestiku näitel. Mul on raamatust ka eesti tõlge, mis on täiesti kohutav ja loetamatu jamps. - Rafala. Idateest ja Tallinna algusest (link)
Raamat sellest, kuidas Tallinna muinaslinnus võis olla Tõnismäel. Väidetavasti tugineb see hüpotees ühele (1) keskaegsele potikillule, mis leiti väljakaevamistel Pärnu maantee äärest, Roosikrantsi tänava sihil, ja millest ei ole teada, kas see on muinasaegne (enne 1219) või hilisem. - Mittheilungen aus dem Strafrecht und dem Strafprocess in Livland, Ehstland und Kurland durch actenmässige Darstellung merkwürdiger Verbrechen und geführter Untersuchungen, mit Voraussendung einer Abhandlung über die Strafrechts-Verfassung des Gouvernements Livland. I–II [1844, I osa ja II osa link], … Kurland. I–II [1848, link], … Ehstland. I [1853, link]
Kaks ja pool raamatut, viis köidet õigusajalugu. Liivimaa raamat on rohkem nagu põnevik (kuidas keerukad kriminaalasjad lahendati), Kuramaa ja Eestimaa raamatud vaevad rohkem süü küsimust. - Hetero. Tsentrist väljas (link)
Võru hevibändi mälestused (autori autogrammiga eksemplar). Meedia jäetud mulje, et ENSV oli mingi süütu pullitegemine, oli vale. Saab teada, et Eesti Raadio see tsensor, kes otsustas, mis laulutekstid kõlbavad raadiosse, oli tollane tundmatu ja nüüdne tuntud luuletaja Leelo T. Hetero laulud ei kõlvanud. - Etwas über die St. Olai-Kirche in Reval, die durch einen Blitzstrahl in der Nacht vom 15. zum 16. Juny 1820 zerstört wurde [Heinrich Wilhelm Joachim Rickers, Reval 1820] (link)
Mu teada Oleviste kirikust kirjutatud ainus tervikraamat, peamise rõhuasetusega 1649. ja 1820. aasta tulekahjul. — Kunstiteadlased, ahoi! Uut monograafiat on tingimata tarvis. - Guide de Paris au Moyen Âge (link)
Pariis keskajal – illustratsioonideks keskaegse Pariisi keskaegsed pildid. - Technikmuseum U-boot Wilhelm Bauer. Kleine Geschichte und Technik der deutschen U-Boote [4. Auflage, 2007]
Saksa allveelaevade lühiajalugu, XXI tüübi arendamine, U-Wilhelm Bauer ehitamisest muuseumilaevani. - Kleines Lexikon Hamburger Begriffe [1999] (link)
Hamburgi asjade ja inimeste leksikon Aalweberist Zitronenjetteni. - Eine Untersuchung über einem während des Mittelalters an der St. Olai-Kirche stattgehabten Umbau, sowie einige andere Mitteilungen über diese Kirche [A[xel] v. Howen, 1904] (link)
Viimase Oleviste müüre sondeerinu tähelepanekud. Olevistes kaevati 1950. aastate lõpus õhkkeskkütte paigaldamisel enamik pikihoone põrandat lahti, 1980. aastatel paigaldati kooriruumi ristimisbassein, mis toimusid arheoloogilise järelevalve all ja mille ühenduses tehti ka muid proovikaevandeid, aga müüre pärast von Howenit sondeeritud ei ole. Von Howen oli selle raamatuga ka esimene, kes märkas, et von Hanseni umbes 1884 leiutatud arvamus, et Oleviste keskaegne tornikiiver oli 159 m kõrgune, on vale – sest Rickers (vt ülal) mainis 1649. aasta ürikust mitte tornikiivri kõrgust torni kiviosa kohal, vaid tornikiivri sõrestiku kõrgust – sõrestik algab juba torni eelviimaselt korruselt ja seega on mituteist meetrit sellest torni kiviosa sees. Uuemal ajal on samuti selles 159 meetris hakatud kahtlema, aga pigem arvatakse, et aeti segi mõõtühikud (6-jalane saksa ja 7-jalane vene süld) – von Howeni tähelepanek on unustatud. Raamat on digitaliseeritud, otsige see Digarist üles ja lugege! - Klein Erna. Ganz dumme Hamburger Geschichten (link)
Hamburgi ajaloolised anekdoodid väiksest Ernast. Kirjutatud 1920. aastatel, praeguseks väljasurnud keeles – murde ja kirjakeele segus (Missingsch).
No comments:
Post a Comment