Tellin omale CRC füüsika ja keemia käsiraamatu, kus on mitu tuhat lehekülge (2670 lk) andmeid ja tabeleid. Mõeldamatu, kuidas olen saanud selleta pärast tudengiaega üldse hakkama. Tudengiajal paaril töökaaslasel oli, sealt sai vaadata; pärast on olnud lihtsamate asjade järelevaatamiseks märkmikusuurune Tables for the Laboratory (89 lk), Mercki käepärane reklaamüllitis, mida Merck jagas 1994 keemiatööstuse messil (kus esimesel päeval käinud jagasid uudist, mis toredat asja Merck jagab, siis läksid teised kõik ka).
Mõistsin seda puudust mõni nädal tagasi, kui hakkasin uurima, kui suurt temperatuuri saab puusöega (mis omakorda tuli sellest, et rauaajal soomaagi redutseerimisel puusöega (~1250 °C) raud ei sulanud (1538 °C), st seda ei valatud kangideks, vaid sepistati – viikingiaegsete aarete näitus Paksus Margareetas: ei lastud ahjust välja sularauana, vaid ahi lammutati ja raud võeti välja tükkidena). Mida tänapäeva inimene muud teeb kui guugeldab. Google leiab Wikipediast ulmelised 2400 °C. Mida tänapäeva inimene teeb, kui Wikipedias on imelik väide? – Vaatab, mis allikast väide pärineb. Sellel allikaviidet ei ole, aga aruteluleheküljel on samuti imestatud ja oletatud, et ju vast puusöe põletamisel hapnikus või muidu kõval ventileerimisel, mis ei ole sama kui rauaaja sulatusahjus, ega. Nii et vaja on tõsisemat teatmeteost!
* * *
Õhtul tuleb meelde piinlik lugu noorpõlvest, kuidas värske tudengina käisin iseoma soovil Kosmose kinos toimunud hilisõhtusel kontserdil, kus astusid üles esimeses pooles Tõnis Mägi ja teises Joel Steinfeldt. Häbenen seda nüüd mõni aeg.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment