R, 3546. päev: kiirgusohutus kodus

Poes, asjad koju, teises poes, postkontoris (CRC füüsika ja keemia käsiraamat). Põrand, linnupuur. Poole viiest tuleb väga äkki väga paks udu: jaama juures on väga selge, veerand tunni pärast postkontori bussipeatuses on selline udu, et lossivaremed (200 m) ei paista.

Poe pöördukse vahel on tagasi karvane pingviin (oktoobris on tavaliselt ka sulgedega nahkhiir). Üldiselt on kogu selle nädala olnud mõni kraad külma, puud ja aiad on paksult härmas, mis oleks olnud üks ilus wagane lugu, nagu ütelnuks Salomon Wesipruul, aga noh, külm ju.

Õhtul kuulen köögist, kuidas pimedas öös lendavad üle maja sookured.

* * *

Sirvin õhtu läbi käsiraamatut: igasugu põnevaid asju on. Rauaaegse rauasulatuse jaoks on CO põlemistemperatuur [õhus]: 1388 K (lk 15-49; 1388 K on 1115 °C; raua sulamistemperatuur on 1538 °C, ütleb lk 4-19).

Huvitava asja saab teada kiirguskaitse artiklist lk 16-49 (käsiraamatus on muidu 2670 lk, aga leheküljenummerdus ei ole läbiv: arv enne sidekriipsu on osa number): tubakalehtedesse kogunenud polooniumi tõttu (sama isotoop ²¹⁰Po, mis pandi Litvinenkole tee sisse) saab suitsetamisel rohkem ioniseerivat kiirgust kui röntgenuuringutest või lennuki reisikõrgusel kosmilisest kiirgusest, rääkimata mäetagusest tuumaelektrijaamast – öelge seda inimesele, kes kiirgust kardab, aga suitsetab! (Matemaatikaülesanne: mitu suitsu on vaja teha päevas, et saada suitsust aastas rohkem kiirgust kui röntgenist?) USAs on keskmine looduslik foon (allik aastast 2010, lowdose.energy.gov) 311 mrem/a (0,36 µSv/h ehk 3,6 banaaniekvivalenti (BED) tunnis), sh 21 pinnasest (0,024 µSv/h), 33 kosmosest (0,038 µSv/h), 228 õhust (0,260 µSv/h; peam. radoon), 29 toidust (0,033 µSv/h). UK keskmine on 200 mrem/a (0,228 µSv/h), Soomes 700 mrem/a (0,8 µSv/h; radoon!), mul siinkandis, ühele maailma esikümnes olevale tuumajaamale nii lähedal, et selge ilmaga gradiiriaur paistab üle silmapiiri, õues tavaliselt alla 0,15 µSv/h. USAs Denveris on foon 450 mrem/a (0,5 µSv/h), Floridas 230 mrem/a (0,26 µSv/h). 1999. a allikas ütleb, et päevas 1½ pakki suitsetades saab aastas doosi 8000 mrem (80 mSv; aga kopsude kaalutegur on 0,12, st kogu organismi jaoks on doos 8000 × 0,12 mrem = 9,6 mSv). Lennukimeeskond saab aastas 720 tundi lennates aastadoosi 220 mrem (2,2 mSv), keskmine aastadoos meditsiiniuuringutest on 103 mrem (1 mSv), raadiumiga helendavate vanaaegsete kelladega samas toas olles saab neist aastas doosi 9 mrem (90 µSv), tellis-/kivimaja annab aastadoosi 7 mrem (70 µSv), gaasipliit 6 mrem (60 µSv), atmosfääris tehtud tuumakatsetusted sädeleva seniajani, andes aastas kokku 4 mrem (40 µSv), lennureisija (10 reisi/a) saab 3 mrem (30 µSv), suitsuandurist saab aastas 1 mrem (10 µSv), kineskooptelerist 0,03 mrem/a (0,3 µSv/a ehk ligi 9000 korda vähem kui mu elutoa kiviplaatidest), lennujaama röntgenist 0,002 mrem/a (0,02 µSv/a). Lennukis oleneb doosikiirus kõrgusest, 0,35…0,5 mrem/h (3,5…5 µSv/h), meditsiiniline doos on paljude inimeste keskmine (mõni ei saa üldse, mõnele tehakse kiiritusravi, mõnele stsintilligraafiauuring ja ta kiirgab veidi aega ise). 1 mrem = 10 µSv, 1 a = 8760 h, 1 mrem/a seega 1/876 µSv/h

Väikse rehnungiga saab, et igas sigaretis on polooniumist lähtuvaid alfaosakesi 1,4 mrem ehk 14 µSv ehk 140 banaani ning kopsude kaaluteguri tõttu on kogu organismi neeldunud doos iga sigareti kohta seega 0,16 mrem ehk 1,6 µSv ehk 16 banaani – sama palju kui saab organism looduslikust foonist kuue tunniga. Usutavasti kulub ühe sigareti tegemisele vähem aega kui see kuus tundi.

Matemaatikaülesande vastus: aastas 75 tk ehk kuus 6 tk ehk kolme kuuga pakk. Muid tubakapariteete: aasta toit – 21 tk, vanaaegne raadiumosutitega kell – 7 tk/a, gaasipliit – 4 tk/a, kineskoopteler – 45 a/tk, 1 sigaret – 2 h 45 min kuni 4 h lennukit reisikõrgusel või 6800 korda lennujaama röntgenit.