Lähen täna vara tööle, E saab valesti aru, läheb ees minema. Jõuan talle bussipeatuses järele. (Mitte maja ees bussipeatuses, aga kilomeeter eemal maksimarketi juures.) Pärastlõunal seega koeri jalutamas.
Nagu on leidnud ammust ajast paljud ettevõtlikud inimesed, on kõige tähtsam panna ettevõtmisele tabav nimi. Sedasi nimetan oma seaehitustoodangut nüüd nimedega Chu-Waguneru, Chibi-Waguneru ja nüüd siis O-Waguneru.
On jube soe; bussis linnas vaatan, et postkontori juures siseneval noorsandil on jalas karvapüksid, ja siis vaatan kohe mujale, sest selgub, et need ei olegi karvapüksid, vaid on niisama atavismilähedane karvakasv.
Tunnis on jälle poliitika teema; seekord päris parteidega. Olen ainus, kes teab kõiki, sest lugesin kunagi programmid läbi.
Pärast ootan 15 minutit E-d, kellel mäletan olnuvat ka tunni; näen nahkhiirt. Siis jääb keelekooli ümbrus väga vaikseks ja tulen ära. Selgus, et täna ta tunnis ei olnudki.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment